1. Keel
Ühiskond ja kirjandus – esmapilgul oleks need nagu võrreldamatud asjad. Kirjandus on lihtsalt üks väike osa ühiskonnast ja paistab, et praegustes oludes mitte kõige olulisem osa. Me elame väga kompleksses maailmas, kus ühiskonda mõjutavate protsesside üldpilti on üha raskem näha. Inimesed peavad aina varem spetsialiseeruma, kindla suuna valima, sest muidu on raske vajalikke teadmisi omandada. Seetõttu nähakse kirjanduseski sageli mingit erialainimeste „oma asja“, oma reeglite ja suhetega maailma, mis on laiema publiku eest vähemalt osaliselt varjatud või suletud. Paljudele tundub, et ühiskond saaks hakkama ka ilma kirjanduseta.
Tegelikult on asjad keerulisemad – ühiskond ja kirjandus on omavahel tihedamalt läbi põimunud, kui me arvate oskame. Kirjandus on oluline selleski ühiskonnas, kus ta pole esiplaanil. Samuti ütleb ka kõige eskapistlikum, krüptilisem kirjandusteos midagi selle maailma kohta, milles ta on tekkinud. Iga kirjatöö peegeldab ühiskondlikke hoiakuid. Avangardne tekst, mis näiteks tegeleb mängulisel või uudsel moel keeleprobleemidega, peegeldab ühtlasi ühiskonda, kus hinnatakse või vähemalt talutakse isikupära. Sestap pole ime, et avangardne kirjandus on range režiimiga ühiskondades sageli põlu all või laus
Eestis on koorilaul olnud osa rahvuskultuurist. Suur roll selles on olnud Johann Voldemar Jannseni algatatud laulupeotraditsioonil – tänapäeval on laulupidu üks suuremaid rahvuslikke kultuurisündmusi. 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulupeotraditsioon UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Selle kõige ilmsem näide on riigihümn. Hümn – nagu paljud teisedki muusikateosed – koosneb meloodiast ja sõnadest.
Olgugi et laulude meloodiad jäävad inimestele sageli paremini meelde kui vokaalpartii sõnad, võib hümni puhul pidada sõnu mingis mõttes meloodiast olulisemaks. Seda võiks kirjeldada umbes nii: kui me muudaksime hümni meloodias paari nooti, siis oleks sellest küll kohe aru saada, kuid see ei pruugi muuta hümni mõtet. Siin tuleb muidugi eristada meloodiat ja harmooniat, sest harmoonia muutmine (näiteks kui mažoorsest fraasist saab minoorne) võib paljudele tähendada juba mitte pelgalt vormilist, vaid sisulist muudatust. Ent kui muuta ära hümnis mõned sõnad, võib see muuta kogu hümni mõtet ning mõjutada seeläbi terve riigi identiteeti. Sest hümni sõnad pole ainult autori ilukirjanduslik eneseväljendus, vaid selles peavad kõlama riigi
ning terve ühiskonna ideaalid.
Johann Voldemar Jannsen
oli kooliõpetaja ja rahvusliku liikumise üks eestvedajaid. Jannseniga saab siduda eesti ajakirjanduse alguse: ta hakkas 1857. aastal välja
andma Pärnu Postimeest ja 1863. aastal Eesti Postimeest. Jannsen asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine ning organiseeris 1969. aastal Eesti esimest üldlaulupidu.
Eesti vabariigi hümn kannab pealkirja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Selle sõnad kirjutas 1869. aastal Johann Voldemar Jannsen (1819–1890). Mõelgem tema sõnadele. Kolmanda salmi neli esimest rida kõlavad teatavasti nii: „Su üle Jumal valvaku, / mu armas isamaa! / Ta olgu sinu kaitseja / ja võtku rohkest õnnista …“. Teatavasti on Eesti üks sekulariseerunumaid riike Euroopas, st usklike inimeste protsent ühiskonnas on madal. Riigi ja kiriku keerulised suhted ilmnesid siis, kui 2016. aastal valitud president Kersti Kaljulaid otsustas jätta osalemata tema ametissevalimise tänujumalateenistusel. Presidendi otsus tekitas vastakaid arvamusi, aga arvatavasti pooldasid tema sammu need inimesed, kelle jaoks ei ole Jannseni hümni kolmandal salmil otsest seost nende eluga. Aga mis siis saaks, kui neid sõnu muuta? Kas neid peaks muutma – on ju inimeste usklikkus 150 aastaga suuri muutusi läbi teinud?
On, kuidas on, üks on aga selge – riigihümni sõnad kehastavad selgelt olukorda, kus kirjandus kannab ühiskondlikke reegleid (ja ka pingeid) ning ühiskond omakorda vajab reeglite sõnastamiseks kirjandust.
Lugemiseks
Kirjutamiseks
- a) „Kalevipoeg”, b) „Tõde ja õigus”, c) „Rehepapp” kui rahvusliku identiteedi alustekst (Vali analüüsiks üks teos. Võib leida ka mõne muu teose, mis võiks valikusse sobida.)
- Eesti hümn: kas vajame uut?
- Kuidas mõista ja mõtestada ühiskonda kirjanduse kaudu?
Küsimusi ja ülesandeid
- Võrdle Eesti riigihümni mõne teise riigihümniga (nt Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Venemaa, Saksamaa või Prantsusmaa hümniga). Millist identiteeti need võrreldes Eesti omaga peegeldavad või edasi annavad? Hümnide tekstid on leitavad Vikipeediast. Ülesande võib siduda ka mõne võõrkeele (inglise, vene vm) tunniga.
- Ametliku ja mitteametliku hümni võrdlus. Uuri järele, miks peetakse laulu „Mu isamaa on minu arm” mitteametlikuks hümniks. Kumma sõnad on sinu arvates paremad ja täpsemad? Põhjenda oma arvamust.
| Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Johann Voldemar Jannsen / Fredrik Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani! Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest’ õnnista’, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! | Mu isamaa on minu arm Lydia Koidula / Gustav Ernesaks Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma. Sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma see pärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa! |
- Loe Eesti hümni sõnu. Kui pidada hümni riiklikult kõige olulisemaks tekstiks, siis millised oleks hümni kõige kandvamad märksõnad? Kuidas sina nende märksõnadega suhestud?
- Kirjuta koos paarilisega üles märksõnad, milline võiks olla tänapäevase Eesti uus hümn. Kirjuta nende märksõnade põhjal oma versioon hümnist. Võrrelge klassis, mida keegi kirjutas. Kas mõned märksõnad korduvad rohkem kui teised?
- Selgita, mis on avangardne kirjandus. Põhjenda, miks sinu hinnangul võib avangardne kirjandus minna vastuollu totalitaarse ühiskonnaga. Milline kirjanduse tegemise viis võib olla problemaatiline demokraatlikus ühiskonnas?
- Tutvu kultuuriministeeriumi veebilehelt lingi Kunstid ja loomemajandus alt valdkonnaga Kirjandus. Millised on riiklikud mehhanismid kirjanduse toetamiseks ja mis on nende toetuste eesmärk?
- Uuri järele, mis on UNESCO maailmapärandi nimistu. Millised Eestis leiduvad objektid sinna kuuluvad? Milliseid objekte võiks sinna veel lisada ja miks?
Mõisted
- Kompleksne – mitmest osast koosnev, mitut ala haarav; mitmeti rakendatav, kasutatav vms.
- Eskapism – psühh kriisi vm seisundi korral tekkiv kaitsereaktsioon, põgenemine elu tõelisuse eest kujutlusmaailma. Langes eskapismi.
- Krüptiline – salajane, varjatud, peidetud. Krüptiline tekst, sõnastus, sõnum.
- Sekulariseeruma – ilmalikustuma. Sekulariseerunud maailm.
