Päritolu järgi liigitatakse sõnu selle alusel, kust sõnad on keelde tulnud. Põlissõnad on vanad oma keele sõnad, nt ema, päev, vesi, maa, koda, maja.

Laensõnad on teistest keeltest üle võetud sõnad; vanemad laenud on kohanenud eesti keele hääldusega ja neid ei tajuta enam laensõnadena, nt sada, hammas, kuld, aken, aabits jt, uuemad laenud on säilitanud võõrapärase häälduse ja/või kirjapildi, nt lift, finiš, ateljee, parfüüm.

Tehissõnad on kellegi poolt loodud, ise kombineeritud sõnad, nt veenma ja roim (J. Aavik), male (A. Grenzstein), maak, valk ja puit (J. V. Veski), taristu (A. Valdre).