Keel ja ühiskond
„Keel ja ühiskond“ selgitab keeleteaduse erinevaid tahke ja rõhutab ühtlasi üksikasjalikult eesti keele struktuuri võrreldes teiste keeltega. Iga teoreetilist laadi peatüki lõpus on ülesanded, mis aitavad omandatut kinnistada ja teha materjaliga iseseisvat tööd. Samuti leidub rühmatöid, mille käigus keeleteaduse teemade üle arutleda. Tervet õpikut läbib maailma rahvaste keelte ja ühiskondade mitmekülgsus.
Digiõpik TaskuTargas vastab paberõpiku sisule. Veebivariandile kohandatud aineregister aitab hõlpsalt jõuda soovitud peatükini.
- Uued teemad keeleteaduses (nt mitmekultuursus ja -keelsus).
- Tänapäeval olulised teemad (blogid, netisuhtlus, keeleline etikett jms).
- Põnev lugemismaterjal ja tekstinäited.
- Aineregister õpiku lõpus.
- Digiõpet toetavad ülesanded.
- Palju valikuvõimalusi teemakäsitlusel.
- Toetavad tabelid ja skeemid.
Digiõpiku aluseks on 2017. a esmatrükk.
Keel ja ühiskond
Ühele kasutajale 1 aasta.
- Sissejuhatuseks
- 1. Märgisüsteemid. Keel kui märgisüsteem Tutvu sisuga
- 2. Tüpoloogia ja keeleuniversaalid
- 3. Maailma keeled ja keelte liigendus
- 4. Soome-ugri keeled. Keelepuuteooria vs. kontaktiteooria
- 5. Eesti keele kujunemislugu
- 6. Eesti keele struktuur: eripära ja häälikusüsteem
- 7. Eesti keele struktuur: lausetüübid ja sõnajärg
- 8. Eesti keele struktuur: sõnamoodustus
- 9. Eesti keele olukord tänapäeval. Eesti keele staatus ja tulevik
- 10. Eesti keel ja keeletehnoloogia. Terminoloogia ja oskuskeel. Ilukirjandus. Tõlkekultuur
- 11. Keelevariandid. Norm. Keeleline etikett
- 12. Murded ja kohamurded
- 13. Sotsiolektid ja idiolektid
- 14. Keelekontaktid mikro- ja makrotasemel
- 15. Emakeel ja identiteet. Mitmikidentiteet. Identiteetide muutumine
- 16. Keel ja virtuaalne suhtlus
- Viited
Anna Verschik on keeleteadlane, Tallinna ülikooli üldkeeleteaduse professor. Anna on õppinud Tartu ülikoolis ja Oxfordi heebrea ja juudi uuringute keskuses.
Anastassia Zabrodskaja on Tallinna ülikooli eesti keele kui teise keele professor ning Tartu ülikooli sotsiolingvistika vanemteadur. Ta on Eesti terminoloogia ühingu, Eesti rakenduslingvistika ühingu, emakeele seltsi ja Eesti lugemisühingu liige.
Reet Igav (Varik) on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna reaalkoolis. Reet on juhendanud paljusid õpilasi uurimistööde tegemisel. Reet on emakeele seltsi liige.
Helin Kask on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Ta töötab ka keeletoimetajana, toimetades peamiselt õigustekste.
Andra Kütt on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Ta on Keeleilu erahuvikooli asutaja ja direktor.