1.1. Maa kuju ja suurus
Loodusõpetusest tead, et planeet Maa on kerakujuline, mistõttu öeldakse Maa kohta tihti maakera. Eesti lastel on Maa kuju seetõttu lihtsam ette kujutada kui inglise keelt rääkivatel lastel, kelle keeles Maa kui planeet on lihtsalt the Earth, mis kuidagi ei viita meie koduplaneedi kerakujule. Tõsi, maakera ehk the Globe osutab inglise keeles Maa ja gloobuse ümmargusele kujule.
Gloobus on Maa vähendatud mudel.
Gloobusel on eri värvustega kujutatud maismaa ja veekogud.
ÜLESANNE 1.
Gloobust vaadates tundub Maa nagu kera, mis õigustab igati maakera mõistet. Tegelikult ei ole Maa kujult ümmargune kera, vaid meenutab pigem pisut Ameerika jalgpalli või ovaalset ragbipalli. Maa ovaalsus on siiski väiksem kui ragbipallil.
Maa on kujult väljavenitatud ringjoon ehk ellips, mille telg b on lühem kui telg a. Tegelikult Maa ei seisa paigal, vaid pöörleb ümber lühema telje b. Seega on Maa kujund lühema telje b ümber pöörlev ellips ehk PÖÖRDELLIPSOID.
Maa on ellipsina kujutatuna siledapinnaline. Tegelik maapind ei ole ühtlaselt sile, vaid siin on mandrid, ookeanid, mäed ja orud. Seetõttu on pöördellipsoidist täpsem Maa kujund GEOID.
Geoid arvestab maapinna tegelikku kuju.
Geoid on merede ja ookeanide pind rahulikus olekus, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla.
Geoidi pind on ka nullnivoo, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused.
HUVITAV TEADA. Igal rahval on müüdid Maa tekkimisest. Soomeugrilased, kelle hulka kuuluvad eestlased, soomlased, ungarlased ja mitmed väiksemad Siberi rahvad, uskusid, et Maa, taevas, Päike, Kuu ja tähed tekkisid veelinnumunast. Üks Eesti presidendi Lennart Meri dokumentaalfilme soome-ugri rahvastest kannab samuti nime „Veelinnurahvas“.
Kauges minevikus arvasid mõned rahvad, et Maa on kettakujuline ja seda kannavad turjal vaalad või kilpkonn. Maa pinnal seistes tundubki see lame, kuigi isegi mererannal ei näe me väga kaugele, sest taevas ja maa saavad silmapiiril ehk horisondil Maa kumeruse tõttu kokku.
Läbimõõdu ehk diameetri järgi on planeet Maa Päikesesüsteemis viiendal kohal. Maa täpsematest mõõtmetest rääkimiseks peame selgeks õppima jooned, mida maakera pinnal tegelikult ei ole. Sellegipoolest kujutatakse neid kaartidel, sest nii saab jaotada Maa poolkeradeks, et iseloomustada näiteks mandrite, ookeanide, riikide ja linnade asendit ning arvutada vahemaid.
TULETA MEELDE.
Matemaatikas oled õppinud mõisteid kera ehk sfäär, ringjoon, raadius, pindala, ümbermõõt ning läbimõõt ehk diameeter. Nüüd on sobiv aeg kasutada neid mõisteid geograafias.
ÜLESANNE 2.
KUJUTELDAVAD JOONED MAA PINNAL on paralleelid, sealhulgas ekvaator, ja meridiaanid, sealhulgas algmeridiaan. Nende abil saab jaotada Maa poolkeradeks ning leida Maa kujuteldava pöörlemistelje otstes maakera põhja- ja lõunapooluse.
Maa kuju ja suuruse kirjeldamiseks jätame esmalt meelde mõisted ekvaator, poolkera, Maa kujuteldav telg ja poolus.
Maa kujuteldav pöörlemistelg on Maa tiirlemisel ümber Päikese 23,5° kaldu põhja-lõunasuuna suhtes.
Ekvaator – kujuteldav joon, mis on võrdsel kaugusel põhja- ja lõunapoolusel ning jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks.
Maa kujuteldav telg kulgeb läbi maakera keskpunkti põhjapooluselt lõunapooluseni.
ÜLESANNE 3.
EKVAATOR on kujuteldav joon Maa pinnal, mis jagab maakera PÕHJA- ja LÕUNAPOOLKERAKS.
PÕHJAPOOLUS on kõige põhjapoolsem punkt Maa pinnal, LÕUNAPOOLUS on kõige lõunapoolsem punkt Maa pinnal.
PÕHJAPOOLUST ja LÕUNAPOOLUST ühendab läbi maakera keskpunkti MAA KUJUTELDAV TELG, mille ümber pöörleb Maa.
ÜLESANNE 4.
Maa raadius on 6000 km. Arvuta maakera pindala ja ümarda tulemus täisarvuni miljonites ruutkilomeetrites. Pindala valem on S = 4πR\(^2\), kus π on Archimedese konstant 3,14 ja R on Maa raadius.
Selgita lahenduskäiku ja trüki vastus täislausega.
Vastus salvestatud!
ÜLESANDE 4 KONTROLL.
ÜLESANNE 5.
Seetõttu:
Maa ümbermõõt ekvaatoril ehk ekvatoriaalne ümbermõõt on 40 075 km.
Maa ümbermõõt üle pooluste ehk polaarne ümbermõõt on 39 941 km.
ÜLESANNE 6.
HUVITAV TEADA. Pärast Eratosthenese maailmakaarti 3. sajandist eKr avardus ettekujutus maailmast märgatavalt – seoses purjelaevade kasutuselevõtuga tekkis võimalus ületada ookean.
Esimese ümbermaailmareisi tegi Hispaania lipu all seilanud Portugali meresõitja ja maadeavastaja Fernão de Magalhães siiski alles XVI sajandil pKr.
Enne Magalhãesi ümbermaailmareisi oli samuti Hispaania lipu all seilanud Christoph Kolumbus 1492. aastal avastanud Ameerika. Kolumbus jõudis Ameerika rannikule, otsides läände purjetades mereteed Hispaaniast Indiasse, mida ta maakera kuju arvestades leida lootis. Sellega avas ta ulatusliku sisserände Euroopast nn Uude Maailma, kus Kolumbuse laevade saabumiseni elasid Ameerika põlisrahvad. Neid hakati nimetama ekslikult indiaanlasteks. Tänapäevaks on põlisrahvad jäänud vähemusse ja elavad reservaatides.
Ameerikasse võisid enne Kolumbust jõuda viikingid. Ameerikale on nime andnud maadeavastaja Amerigo Vespucci.
ÜLESANNE 7.1 Loe teksti ja lahenda ülesanne 7.2.
Esimest ümbermaailmareisi alustanud Magalhães suundus Hispaaniast üle Atlandi ookeani ja ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu, kus tema järgi on nimetatud Tulemaa saare ja mandri vaheline väin. Magalhães hukkus ümbermaailmareisi käigus Filipiinidel ja viiest purjelaevast jõudis tagasi Hispaaniasse vaid üks.
