Me oleme osa planeeti Maa asustavatest elusolenditest. Meie koduplaneet Maa tiirleb ümber meie tähe ehk Päikese koos Päikesesüsteemi planeetidega.

Päike liigub koos teiste tähesüsteemidega Linnutee galaktikas. Maailmaruumis ehk kosmoses ehk universumis võib olla triljoneid galaktikaid, meie Linnutee galaktika on neist vaid üks. Iga galaktika koosneb miljarditest tähtedest, nagu meie Päike, ja iga tähe ümber tiirlevad planeedid.

Universum ehk kosmos ehk maailmaruum koosneb galaktikatest ja tumeainest nende vahel, mida teadlased alles uurivad.

Universum tekkis praeguste teadmiste järgi 13,8 miljardit aastat tagasi ühest punktist välja paiskunud ainest ja paisub tekkimisest alates jätkuvalt. Enamik teadlasi nõustub tänapäeval universumi sellise tekkeviisiga, nimetades seda Suure Paugu teooriaks.

HUVITAV KATSE: Universumi paisumist on lihtne ette kujutada, kui märgid tühjale õhupallile nt pastapliiatsiga täpid, mis kujutavad galaktikaid. Õhupalli täis puhudes galaktikaid märkivad täpid kaugenevad üksteisest, nagu on toimunud galaktikatega miljardeid aastaid universumis. Universum paisub jätkuvalt, aga mõnede teadlaste arvates võib kauges tulevikus saabuda lõpp ehk Suur Kollaps, kui universum tõmbub taas kokku ühte punkti, nagu juhtub õhupalliga, kui sellest õhu välja lased.

Linnutee galaktikat nimetatakse suure algustähega Galaktikaks, sest selles paikneb meie Päikesesüsteem koos planeediga Maa.

Päikesesüsteem on üks Linnutee galaktika tähesüsteemidest. Ümber meie tähe ehk Päikese tiirleb koos Maaga kaheksa planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Saturn, Jupiter, Uraan ja Neptuun. Väikeplaneet Pluutot enam planeetide hulka ei arvata.

HUVITAV TEADA. Universumi mõõtmetest ehk mõõtmatust lõpmatusest annab aimu valgusaasta mõiste. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Kui vajutame kodus lambilülitit, läheb ruum hetkega valgeks, sest valgus levib kiirusega 300 000 000 m/s. Meie Linnutee galaktika ehk Galaktika läbimõõt on 100 000 valgusaastat. Universumis võib olla triljoneid galaktikaid.

HUVITAV TEADA. Astronoomia uurimisandmeid taevakehade liikumise kohta kasutab sarnase nimega tegevusvaldkond – astroloogia –, mille harrastajate ennustustel puudub teaduslik alus.

Mehitatud kosmoselendudega uurivad astronoomid jt kosmoseteadlased maailmaruumi. Maakera pinda ja sellel toimuvaid nähtusi jälgivad teadlased Maa tehiskaaslaste ehk satelliitidega. Satelliidid edastavad ilmaandmeid, telepilti ja internetti ning jäädvustavad maakera pinda. Ka Eesti kuulub aastast 2013 kosmoseriikide hulka, kui orbiidile lennutati 1 kg kaaluv tudengisatelliit ESTCube-1.