1.3. Äriühingud ja vabaühendused
Ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt on kaalukas osa äriühingutel ja vabaühendustel. Et mõista majanduse toimimist, tuleb uurida nende kahe erineva organisatsioonitüübi rolli ja panust. Äriühingud on majandusliku kasvu ja arengu vajalikud mootorid: nad loovad töökohti, toodavad kaupu ja osutavaid teenuseid ning stimuleerivad innovatsiooni ja investeeringuid. Äriühingud teenivad kasumit, mis motiveerib neid tõhusalt tegutsema ja konkurentsivõimelisi lahendusi pakkuma.
Vabaühendused omakorda keskenduvad sageli sotsiaalsetele, keskkonnaalastele või kultuurilistele eesmärkidele. Seda nimetatakse ka sotsiaalseks ettevõtluseks. Need organisatsioonid töötavad tihti heategevuslike, hariduslike, keskkonnakaitseliste või ühiskondlike probleemide lahendamise nimel, olles tähtsad kodanikuühiskonna ja sotsiaalse innovatsiooni edendajad.
Selles peatükis käsitleme äriühingute ja vabaühenduste olemust ja struktuuri ning nende rolli majanduses ja ühiskonnas.
1.
Selgita mõisted oma sõnadega, vajadusel võrdle Vikipeedia definitsioonidega.
1) Äriühing
2) Vabaühendus
3) Juriidiline isik
4) Füüsiline isik
5) Eraõiguslik juriidiline isik
6) Täisühing
7) Usaldusühing
8) Tulundusühing
Vastus salvestatud!
2.1
Täida tabel äriühingute ja vabaühenduste erinevate tegutsemisvormide kohta. Abi leiad riigiportaalist eesti.ee ja veebilehelt mtyabi.ee.
Vastus salvestatud!
2.2
Mis on äriühingu ja vabaühenduse kolm peamist erinevust?
Vastus salvestatud!
2.3
Too näide tegevusest, milleks sobiks enim MTÜ. Põhjenda.
Vastus salvestatud!
2.4
Too näide tegevusest, milleks sobiks AS. Põhjenda.
Vastus salvestatud!
Majanduse toimimiseks on vaja kolme peamist osalist: riiki, ettevõtjaid ja tarbijaid. Tarbijate vajadused ja soovid mõjutavad ettevõtjate pakutavate toodete ja teenuste valikut ning riik omakorda reguleerib majanduselu erinevaid aspekte seaduste kehtestamise ja maksude kaudu eesmärgiga tagada majanduskasv ja kodanike heaolu.
Riigil pole võimalik ega ka vajalik tegeleda kõigega ise, mistõttu delegeerib ta osa vastutusest ettevõtetele ja vabaühendustele, toetades neid mitmesuguste vahenditega ühiskonnale vajalike hüvede ja teenuste pakkumisel. Need toetused jagunevad tavaliselt meetmete, eesmärkide ja piirkondade järgi.
- KÜSK – Kodanikuühiskonna Sihtkapital
- KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus
- KOP – kohaliku omaalgatuse programm
- EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
- Eesti Kultuurkapital
- ERASMUS+
- PRIA LEADER-meetmed
3.
Uuri lähemalt vähemalt kahe ülaltoodud toetusmeetme või seda pakkuva asutuse kohta nende veebilehelt. Lähtu küsimustest.
Vastus salvestatud!
4.1. Arutlege ja analüüsige koos klassikaaslasega, kas loo põhjal on tegu vabaühenduse või äriühinguga. Äriühingute ja vabaühenduste vormid (MTÜ, SA, AS, OÜ, FIE) jagunevad tekstide vahel. Mõni vorm võib sobida ka mitmele poole.
4.2 (olukord A)
Herki ja Jana on abikaasad, kellel on 4 last. Hiljuti ostsid nad Keila-Joale metsa sisse uue maja ja kolisid sinna. Nädalavahetustel veedab perekond aega metsas telkides ja lõket tehes. Herki ja Jana on suured indiaani ajaloo huvilised ja jagavad kõiki oma teadmisi indiaanlaste ajaloost ja kommetest ka lastega. Kuna Jana on hiljuti töötuks jäänud, otsib ta omale uut väljundit. Kuid Lääne-Harju vallas pole just palju vabu töökohti ja Tallinnasse on pikk tee. Herki soovitab tal lähtuda oma hobidest: korraldada noortele pärast kooli toredaid huviringe ja indiaani kultuuri töötubasid.
1) Mis nõu annaksid Janale: mis vormi võiks ta oma tegevusele valida? (MTÜ, SA, AS, OÜ, FIE)
2) Mis kasu toob antud vormi valimine?
3) Mis kohustusi see endaga kaasa toob?
4) Mis peaksid olema Jana järgmised sammud?
5) Millega võiks ta oma tegevust laiendada?
Vastus salvestatud!
4.3 (olukord B)
Mari on juba 16 aastat teinud tööd, mis talle eriti ei meeldi, aga eriala vahetada ei julge, sest tema enda arvates pole ta enam võimeline midagi uut õppima. Aastatega on Mari õppinud stressi maandama küpsetades. Mari küpsetab väga palju saiakesi, ja et ta kõike ise ära süüa ei jõua, siis viib ta neid ka kolleegidele. Kolleegid kiidavad saiakesi ja paluvad tal küpsetada ka nende endi tähtpäevadeks. Maril on seega tekkinud hobi, mida ta väga naudib ja mis maandab ka stressi. Põhitöö kõrvalt teenib ta küpsetamisega 75% oma põhitöö igakuisest palgast.
1) Mis nõu annaksid Marile: mis vormi võiks ta oma tegevusele valida? (MTÜ, SA, AS, OÜ, FIE)
2) Mis kasu toob antud vormi valimine?
3) Mis kohustusi see endaga kaasa toob?
4) Mis peaksid olema Mari järgmised sammud?
5) Millega võiks ta oma tegevust laiendada?
Vastus salvestatud!
4.4 (olukord C)
Kohalikud ettevõtted tahavad teha koostööd kohalike haridusasutuste ja vallavalitsusega, et elavdada kogukonnaelu. Selleks vajavad nad inimesi, kes koordineeriks kolme osapoole vahelist koostööd üle terve maakonna.
1) Mis vorm sobiks koostöö arendamiseks? (MTÜ, SA, AS, OÜ, FIE)
2) Mis eristab antud vormi teistest?
Vastus salvestatud!
4.5 (olukord D)
Mathias ja Johan hakkasid pärast kutsekooli lõpetamist tööle maalritena. Noormehed näevad eneses potentsiaali, et võtta vastu rohkem maalritöid parematel tingimustel: nende praegune tööandja maksab ümbrikupalka, mida ta pidevalt vähendab, sest teiste töötajate kehva töö tõttu on hakanud ettevõtte maine langema.
1) Mis võiksid olla Mathiase ja Johani järgmised sammud?
2) Mis vormi võiksid nad valida maalriteenuste osutamiseks? (MTÜ, SA, AS, OÜ, FIE)
3) Mis on ümbrikupalk ja mis on selle negatiivsed küljed töötajale?
4) Mis on ümbrikupalga negatiivsed küljed ühiskonna ja riigi jaoks?
