1.1.1. Häälik ja silp
HARJUTUS 1.1
HARJUTUS 1.2
- Mille poolest täht ja häälik erinevad?
- Mida sõna „täht“ veel tähendab? Kirjuta kõik tähendused.
Vastus salvestatud!
Häälik on kõne kõige väiksem osa, sellel puudub omaette tähendus.
HARJUTUS 2
Meenuta varem õpitut ning lisa õiged arvud ja nõutud tähed.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 3
Analüüsi koos paarilisega alloleva 100-sõnalise õpikuteksti häälikulist koosseisu. Kõigepealt ennustage tulemust, seejärel kontrollige.
Tavaliselt öeldakse, et kivi vajub põhja, sest on veest raskem. See pole aga õige – järvetäis vett on kindlasti raskem kui kivi, sest vett on rohkem.
Mõõtmised näitavad, et kuigi ruumala võib kehadel olla sama, on erinevatest materjalidest kehade massid erinevad. Tihedus ei sõltu keha kujust, ruumalast ega suurusest. Keha tihedus oleneb hoopis osakeste paigutuse tihedusest ja osakeste massist. Seega, tihedus oleneb sellest, millisest materjalist keha koosneb. Näiteks on õhu tihedus väike, kuna õhus paiknevad molekulid hõredalt. Kulla tihedus on suurem alumiiniumi tihedusest, sest kulla aatomid on alumiiniumi aatomitest mitu korda raskemad. Tihedus näitab, kui suur on aine mass ruumalaühiku kohta.
Kohandatud katkend Riina Murulaidi, Evi Piirsalu, Katrin Vaino ja Piret Vachti „Loodusõpetuse tööraamatust 7. klassile“
Vastus salvestatud!
LISAÜLESANNE
Uuri eelmise ülesande viimast tulpa ja vasta küsimustele.
- Mitu protsenti moodustavad täishäälikud kõikidest tekstis olevatest tähtedest?
- Mitu protsenti moodustavad kaashäälikud kõikidest tekstis olevatest tähtedest?
- Mitme protsendi võrra on täishäälikuid rohkem/vähem kui kaashäälikuid?
- Mitu protsenti moodustavad helilised häälikud tekstis olevatest tähtedest?
Vastus salvestatud!
NB!
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 4
Moodusta ette antud tähtedest võimalikult palju silpe. Seejärel kasuta neid silpe sõnade koostamiseks. Võid nii tähti kui ka moodustatud silpe korrata.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 5
Leia igast rühmast kolm valesti silbitatud sõna, paranda vead. Märgi rea algusesse, millise reegli vastu on eksitud (vt reegleid eespool samas peatükis). Iga rühma lõpus olevasse lahtrisse kirjuta, millisesse sõnaliiki need sõnad kuuluvad.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 6.1
Silbita luuletus. Seejärel uuri iga luulerea silpe ja moodusta neist nii palju uusi sõnu, kui on võimalik. Kirjuta need sama värsi asemele. Lahenda ka selle harjutusega seotud ülesanded 6.2 ja 6.3.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 6.2
- Mille poolest on see luuletus kummaline, isegi natuke naljakas?
- Selles luuletuses on ainult üks väga konkreetse sõnumiga rida, leia see. Millist konkreetset infot see edastab?
- Mida luuletuse autor sinu arvates öelda tahab?
HARJUTUS 6.3
Kui võimalik, siis kasuta enda moodustatud sõnu ja kirjuta uus luuletus (ühe luulerea sõnad moodustavad uue värsi).
Vastus salvestatud!
Silbi kõige olulisem osa on tuum ehk täishäälik või täishäälikuühend. Silp võib koosneda ainult tuumast, kuid ei saa mitte kunagi koosneda ainult kaashääliku(te)st. Nt sõna varsti koosneb kahest silbist, esimese silbi tuumaks on täht a, teise silbi tuumaks i. Sõna aias esimese silbi tuumaks on aga täishäälikuühend ai, see silp koosnebki ainult tuumast.
HARJUTUS 7
Lisa silbi tuumale kaashäälikuid nii, et saaksid võimalikult palju erinevaid sõnu/sõnavorme. Jälgi, et lisad vaid kaashäälikuid, siis jääb silpide arv muutumatuks.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 8
Silbita kõik tekstis olevad sõnad. Leia tegusõnad ja jooni neis silbituumad alla.
Vastus salvestatud!
- Miks vaatas Lyra januselt maad? Mida see väljend tähendab?
- Katkendis on kirjeldatud põhjamaa lõhna. Milline võiks olla lõunamaa lõhn? Kirjelda seda.
- Mida tähendavad sõnad seilama, palvela ja illuminaator? Kasuta sõnastike abi.
Silbid jagunevad pikkadeks ja lühikesteks.
Pikk silp vastab ühele või mitmele järgnevatest tunnustest:
1) silbi tuumaks on pikk täishäälik või täishäälikuühend (nt too, rull-krae);
2) silbi tuumale järgneb samas silbis üks või mitu kaashäälikut (nt kal-las-te, kolks-ti);
3) silbi tuum on ühetäheline, samas silbis kaashäälikut ei järgne, kuid uue silbi alguses on k, p või t (nt ha-kid, rii-de-ka-pi, po-tid).
NB! Liitsõnas määratakse silbi pikkus kummaski sõnas eraldi, nt riide/kapp – silp de on lühike, sest sellele järgnev k kuulub põhisõna juurde.
Lühike silp vastab seega kõikidele järgnevatele tunnustele:
1) silbi tuumaks on üks täishäälik;
2) silbi tuumale ei järgne samas silbis kaashäälikut;
3) uue silbi alguses ei ole tähte k, p ega t.
NB! Silbi pikkus oleneb tuumast ning sellele järgneva(te)st kaashääliku(te)st. Samas silbis tuuma ees olevate kaashäälikute arv silbi pikkust ei määra (nt kro-nu, pra-gi-se-ma, stse-naa-ri-um – need sõnad algavad lühikese silbiga).
HARJUTUS 9
Lähtu lühikese ja pika silbi tunnustest ning otsusta, kas paksus kirjas silbid on lühikesed või pikad. Lisa põhjendus(ed) (sulgudes olev number märgib põhjenduste arvu).
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 10
Silbita sõnad sidekriipsudega ja määra nende silpide pikkus (kirjuta sõna järele iga silbi kohta P või L). Seejärel jaga sõnad õigesse tulpa.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 11
Moodusta tingimustele vastavaid sõnu. Kirjuta iga tingimuse järele vähemalt kaks sõna. Sulgudes olevad tähed märgivad silpide pikkust ja järjekorda.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 12
Koosta nõutud tingimustele vastavad laused. Lase pinginaabril laused silbitada ja kontrollida.
Vastus salvestatud!
VAATA… SILPE
Võta kaasa vihik ja kirjutusvahend ning liigu klassiruumist välja. Leia aken, millest välja vaadata. Kirjelda vaadet 10 märksõnaga nii, et kõik sõnad koosneksid ainult pikkadest või ainult lühikestest silpidest. Aega selleks on 5 minutit. Lugege oma sõnad klassis ette. (Kui võimalik, siis võivad klassikaaslased arvata, millisest koolimaja aknast sõnade kirjutaja välja vaatas.)
