5. klassEesti keel

Eesti keele tööraamat 5. klassile. II osa

1.1. Nimi

Harilikult kirjutame lause sees sõnu väikeste tähtedega. Suurt algustähte kasutame uue lause alguse märkimiseks, aga ka nimede kirjutamiseks. Näiteks loomaliigi kass kirjutame väikese tähega, aga kui kassil on nimi, näiteks Tuudur, tuleb see kirjutada suure algustähega.

Nimi on

  • inimestel (Kaspar, Kõu, Kata);
  • riikidel (Rootsi, Läti);

PANE TÄHELE!
Riigi nimes sisalduva liiginime võime kirjutada nii suure kui ka väikese tähega (nt Eesti Vabariik – Eesti vabariik). Suurtähte kasutame nime ametlikkuse rõhutamiseks.

  • linnadel, alevitel, küladel (Abja-Paluoja, Sillamäe, Pariis, Kalana);
  • loodusobjektidel (Suur Munamägi, Karujärv, Valgejõgi);
  • loomadel (Sulli, Kirjak, Miira);
  • ansamblitel (Naised Köögis, Smilers, Trad.Attack!);
  • firmadel (Mercedes-Benz, Elron, Eesti Vesi);
  • asutustel (teater Ugala, kino Artis, restoran Kniks ja Kraaps, Hingepesa pood);
  • ehitistel (Pika Hermanni torn, hooneterühm Kolm Õde, Ingli sild);
  • ajalehtedel ja ajakirjadel (Eesti Ekspress, Põhjarannik, Hea Laps, Imeline Teadus);
  • taevakehadel ja tähtkujudel (Veevalaja, Suur Vanker, Väike Lõvi);
  • toodetel (Draakoni marmelaadikommid, Hiirte juust, Pihlaka tort. NB! Võrdle tähenduserinevust, kui kirjutaksid toodete nimed väikese algustähega!).

JÄTA MEELDE!
Liigisõna (nt koer, jõgi, ajakiri) kirjutame väikese algustähega, nime (nt Muri, Võhandu, Pere ja Kodu) suurega.

LIIGISÕNA

koer
jõgi
ajakiri
tähtkuju

NIMI

Muri
Võhandu
Pere ja Kodu
Väike Vanker

KIRJUTA VIHIKUSSE:

Täida nimemandala oma pereliikmete kohta. Iga kriipsu juurde kirjuta üks nimi. Vajaduse korral tõmba kriipse juurde. Ära unusta nimetada ka lemmikloomi!

Nimemandala, keskel ovaali sees on sõna "Nimi".

Loe teksti ja täida ülesanded.

Nojah, me tullime vassikud ristimast. Need õieti põlegid enam vassikad, aga noorloomad, mis meite külase nuuma peale soadeti. Nendel ollid nimed koa antud, aga Salme, kis nendega kantseldab, ei oln nimedega rahul. Ütles, et põle kenad, oo igavad ja teist-kolmat-moodi. Kui sa Salmed kuulad, kuidas ta vassikatest reagib, siis oo sõuke tundmus, justkut oleksid nendel tiivad selgas ja püha võru saride ümber. Muidu nee vassikad oo igavesed pahurad ja ühegi teise kut Salme sõna nad kuula ka mitte. Salmel käivad teised rongis järel.

Me siis kolmekeste, Salme, mina ja Panso, läksime vassikatele nimesid panema. Ma aasi nad üksoaval ette, tutvustasi teisi kut välissoadikuid ja Salme ristis mullikud ja Panso pulla. Kõik nad ollid rusked ja peale Salme es tee keegid nendel vahet. Ühe endine nimi olli Punik – nüüd ristiti Rukkililleks. Loora tehti Ätseks. Siis tullid Nallernaat, Sinilill, Ööviiul, Reseeda, Pojeng ja Loks. Ühe nudipea nimeks pandi Nelk. Vassikas – ja Nelk! Üks olli sihukse kurva näoga, kut oleks taal naeris eest ää varastatud või koardimängus laua alla aetud, ja Panso – sellest põle üht, et ta pidi pulla ristima –, käskis selle nimeks panna Murtud Süda – ikka koa roosilill! Aga Salme ütles, et looma pilgata ei tohi, ja mullika nimeks pandi Võerasema.

Juhan Smuul, „Muhu monoloogid“

HARJUTUS 3.1

Kirjuta tekstist välja kõik isikunimed.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 3.2

Voldemar Panso on eesti kultuuriloos tähtis isik. Uuri välja, miks. Kasuta teatmeteoseid või internetti.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 3.3

Teksti autor Juhan Smuul on Muhu saarelt pärit kirjanik, kes viljeles ka muhumurdelisi tekste. Täienda iga murdejoont tekstist leitud näitesõnadega.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 3.4

Kirjuta tekstist välja kõik loomanimed.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 3.5

Miks pandi vasikatele uued nimed?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 3.6

Mis ühendab kõiki mullikatele pandud uusi nimesid?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 3.7

Vanarahvas ütleb, et heal lapsel on mitu nime. Heal lapsel võib olla ka mitu nimetust. Näiteks paljudel taimedel on nii teaduslikud kui ka rahvapärased nimetused. Kasuta internetti või muid allikaid ja kirjuta iga rahvapärase nimetuse juurde ka samatähenduslik teaduslik nimetus. NB! Nimetused kirjutatakse väikese algustähega.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:

Loe teksti ja vasta küsimustele suuliselt.

Eesti lastele on paari viimase aastakümne jooksul pandud lisaks üldtuntud nimedele ka mitmesuguseid haruldasi eesnimesid. Samas sätestab riigiseadus, milliseid eesnimesid võib panna ja milliseid mitte.

qr-kood
  1. Tutvu Riigi Teatajas oleva Eesti nimeseadusega, eriti 7. paragrahviga.
  1. Arutle, mis juhtuks siis, kui nimeseadus eesnimede panemist ei reguleeriks.
  2. Arutle, miks ei luba uuendatud nimeseadus panna lastele enam selliseid eesnimesid, nagu Priit-Pilsner, Shrek, Heroiinika, Kustuta, Lohe, Mango, Rögabert, Angry, Trussila, Samanta da Silva Süda Resende, Kastan, Valurikas, Zugderdemediin, Hiiremai, Jäme, Vladimir II jmt.
qr-kood
  1. Ühistöö. Järjestage oma klassi õpilaste nimed selle järgi, millised on selles vanuserühmas kõige tavalisemad ja millised kõige haruldasemad. Selles on abiks näiteks Statistikaametis leiduv rakendus „Nimede statistika“.

HARJUTUS 5.1

Jooni alla nimed.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 5.2

Vasta küsimustele.

  1. Miks õppis peategelane pan Kleksi akadeemias ühes geograafiatunnis rohkem kui kolme eelmise aastaga kokku?
  2. Kes on Matteus? Mille põhjal otsustasid?
  3. Mis riikide pealinnu on tekstis nimetatud?
  4. Missuguseid oskusi arendas peategelane selles geograafiatunnis peale kaardi õppimise?
Logi sisse

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:
  1. Missuguseid õppeaineid võiks tänapäeva koolis pan Kleksi akadeemia eeskujul omavahel ühendada? Põhjenda.
  2. Kes on pildil ja mis seob teda Barcelonaga?

HARJUTUS 6.1

KIRJUTA VIHIKUSSE:

Koosta ise samal põhimõttel kirjandustegelase nimi ja lase pinginaabril kirjutada, kellega on tegu.

HARJUTUS 7

HARJUTUS 8

Vaata kaarti ja jätka kaardi põhjal loetelu.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

00:00