1.4. Muutuv eesti keel
Tänapäeva eesti keel on võrreldes aastasadade taguse ajaga palju muutunud, eriti sõnavaras. Unustatud on põllundus- ja talupidamisega seotud sõnu, juurde on tulnud sõnu tehnoloogia ja infotehnoloogia kohta. 50 aastat tagasi domineeris vene keelest laenamine, tänapäeval pööravad keeleteadlased tähelepanu liigsetele inglise keele mõjudele ja nende vältimisele. Keelest huvitatuil on võimalus osaleda konkurssidel, et välmida häid ja vajalikke uudissõnu või kaunilt kõlavaid lauseid. Näiteks 2008. aastal esitati keeletalgute raames palju ilusaid lauseid.
- Tiiu oli loomaaia imeline talitaja.
- Kuu-uurija kõndis pärast töö-ööd mööda liigniiske vee-eelse maa-ala jää-äärt nagu loo-ootel tüdruk tantsusaalis, et maksta ära rüü-üür.
- Töö-öö-ööbik röökis köögis.
- Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
- Üle oja mäele, läbi oru jõele.
- Ema tuli koju.
- Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
- Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime.
- Küll küllale liiga ei tee.
- Ämber läks ümber.
- Millal maksan memme vaeva.
- Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
- Pöidlad pihku, pöialpoisid!
HARJUTUS 13
Konkursil „Kolesõna 2016“ tulid esiviisikusse sõnad häštäg/hashtag, taristu, reka, kootsing, päeva lõpuks.
Loe ERR-i uudisteportaalist konkursi kohta käivat uudist ja vasta küsimustele.
HARJUTUS 13.1
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 13.2
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 13.3
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 14
Loe järgmisi nn kolelauseid ja püüa arvata, miks just neid lauseid inetuks peetakse.
- Õu, ä, õu, ä, ma räägin sinuga, tule siia ä!
- Okei, noh, tšau, pakaa siis!
- CD-tõmmiselt käivitage installiviisard, mille dialoogiboksis kuvatakse saidimallid, veebirakenduste sätete hüpikmenüü ja tehnoloogiate konfigureerimise viisardi stardinupp.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 15
Korraldage klassis rühmatööna eesti keele kõige ilusamate ja koledamate sõnade/lausete konkurss. Üks rühmadest on žürii, kes valib võitja.
Tehke vihikusse tabel ja kirjutage tabeli vasakpoolsesse lahtrisse kolm nn toresõna või -lauset, parempoolsesse kolm nn kolesõna või -lauset.
| Minu rühma nn toresõnad/-laused | Minu rühma nn kolesõnad/-laused |
|---|---|
| … | … |
| … | … |
| … | … |
HARJUTUS 16
Vaata kuvatõmmist ja vasta küsimustele.
- Mis on Eesti Instituudi kodulehe aadress?
- Missuguse sündmuse puhul välismaalasi küsitleti?
- Mis on välismaalaste arvates ilusaim eestikeelne sõna?
- Püüa põhjendada, miks tunduvad välismaalastele sõnad öö, küsimusi, jäääär ja majapidamistarvetekauplus veidrad.
Vastus salvestatud!
Eri suhtlusolukordades kasutataksegi eri stiili keelekasutust. Näiteks õpetaja või direktoriga suheldes tuleks kasutada terviklikke lauseid ja kirjakeelseid sõnu, oma venna või õega rääkides võid olla üpris vaba: kasutada slängisõnu ja -väljendeid (pelama, katus sõidab), ingliskeelseid sõnu ja lühendeid (level, main vend, YOLO, OMG) ning lihtsamat lauseehitust (Tuled vä? vrd Kas sa tuled?).
HARJUTUS 17
Loe läbi katkend Margot Müllersoni romaanist „Põrgu või paradiis“ ja lahenda ülesanded teksti lõpus.
HARJUTUS 17.1. Tee vihikusse tabel. Kirjuta tabeli vasakpoolsesse veergu tekstist välja slängisõnu ja väljendeid, mida neutraalses suhtluses ei ole sobilik kasutada. Parempoolsesse veergu kirjuta tekstist leitud sõna eesti kirjakeelne vaste.
| Slängisõnad ja -väljendid | Kirjakeelne vaste |
|---|---|
| Ignoreeris 100ga | Ignoreeris täiesti ehk vältis |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
| … | … |
HARJUTUS 17.2
Too näiteks kaks suhtlusolukorda, kus sobib ülalolevas tabelis toodud slängisõnu kasutada, ja kaks olukorda, kus ei sobi.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 17.3
Pane kirja viis slängisõna, mida sa ise iga päev kasutad. Lase pinginaabril neile võimalikult täpsed eestikeelsed tähendused pakkuda.
NB! Võid katsetada vanaema-vanaisa või ema-isa peal, kas nemad ka sinu kirjutatud sõnade tähendust teavad.
