1.2. Miks peaksime eesti keelt väärtustama
- Emakeelena kõneleb eesti keelt maailmas ainult ligikaudu 1,1 miljonit inimest. Näiteks mandariini keele kõnelejaid on ligikaudu 1,3 miljardit.
- Eesti keele lähemad sugulaskeeled (v.a soome keel) on hääbumas (nt vadja ja vepsa keel) või hääbunud (nt liivi keel).
- Eesti keel on riigikeel – riigikeelena saavad soomeugrilastest oma emakeelt rääkida ainult eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik soome-ugri rahvaid kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu.
- Eesti keelel on kirjakeel – seda pole kahel kolmandikul kogu maailma keeltest.
- Eesti keel on kaunis – rahva seas levinud legendi järgi olevat eesti keel saavutanud keelte iludusvõistlusel lausega „Sõida tasa üle silla“ itaalia keele järel auväärse teise koha.
- Eesti keel on rikas ja arenev – alates sellest, et eesti keeles on 9 täishäälikut (nt eskimo keeles ainult 3 ja hispaania keeles 5), lõpetades erialaterminoloogiaga teaduses, informaatikas jt elualadel. Korraldatakse konkursse uute ja ilusate eestikeelsete sõnade saamiseks (nuhvel ’tahvelarvuti’ , nutistu ’asjade internet’ , nöha ’nohu ja köha’).
- Eesti keele kui väikekeele suursaavutused: arvutiprogrammide (nt MS Office) eestikeelsed versioonid, Google’i tõlketeenus, ilu- ja teaduskirjanduse tõlkimise hea tase, ametliku keele staatus Euroopa Liidus.
HARJUTUS 5.1
HARJUTUS 5.2
Kas tead kõigi lünka kirjutatud sõnade tähendust?
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 5.3
Mis on luuletuse põhjal lõunamaa eelised võrreldes Eestiga?
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 5.4. Nimeta suuliselt kolm põhjust, miks on sinu meelest Eestis parem elada kui lõunamaal.
HARJUTUS 6
Loe järgmist Contra luuletust. Mille poolest on see eriline?
Miks võib selle luuletuse põhjal väita, et eesti keel on rikas? Vasta suuliselt.
Helijäljendused
Eesti keel on väga rikas ka helijäljenduste poolest. Loodushäälte ja muude helide sõnadesse panemine muudab keelt vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks (nt viuh, siuh, vidiit, sihisema, suhisema, vuhisema, sahisema). Vanarahvale meeldis lindude laulu helijäljendusi salmikesteks riimida.
Pääsuke
Midli-madli, kudli-kadli.
Läksin Soome, varastasin noa,
panin püksütasku,
tulin mööda vett ära,
kirts, sirr!
Pääsuke
Vint-vinderdi, vänt-vänderdi,
vanamoor viskas kapeti tulesse.
Teensin, teensin, sain sinise siiliku,
läksin kõrtsu tantsima,
saba läks lõhki – tsirrr!
Metsvint
Siit, siit, siit, siit
metsast ei tohi võtta
mitte üks pirrutikk!
Ööbik
Tüdruk laisk, tüdruk laisk,
too piits, too piits,
plaks, plaks, plaks,
sähäh, sähäh!
HARJUTUS 7
Tänapäevases etnomuusikas elustatakse paljusid vanu rahvalaule, milles kasutatakse heli jäljendavaid sõnu. Tõmba helijäljendustele joon alla. Kuulake klassis lugu ka internetist. Arutage üheskoos Eesti kirjandusmuuseumi arhiivi filmilõikudelt nähtud rahvapäraste mängude ja rituaalide üle. Video koosneb Eesti kirjandusmuuseumi arhiivi filmilõikudest, mis pärinevad umbes aastaist 1950–1975.
Liisa Kümmel (1888–1964) oli pärit Suure-Jaani kihelkonnast Leetva külast. Sealt, peamiselt vanematelt, on õpitud tema laulud ja jutud – Liisa oli ka andekas jutustaja. 1960. aastatel, kui Liisa elas Tori kihelkonnas Ore külas, jäädvustati temalt koos kordussalvestustega 147 laulu ja 218 juttu. Liisa laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge.
Vastus salvestatud!
Üks eesti keele, eesti(keelse) kultuuri, looduse ja soomeugriliku eluviisi tuntumaid propageerijaid on kirjanik ja semiootik Valdur Mikita.
Huvitavaid mõtteid Mikita teostest
- Eesti on ainus paik maamunal, kus seenenäitust külastab rohkem inimesi kui rokk-kontserti. See pole normaalne.
„Lindvistika ehk metsa see lingvistika“
- Paradiis – see on avar rehetuba, kus vanaisa ulatab lastele kärjemett, nii et need ilmaski ära ei jõua süüa. Väljal punetavad hiiglasuured maasikad.
„Metsik lingvistika“
- Õnneks on meie toidukultuuri sedavõrd palju ebameeldivat sisse programmeeritud, et võime täiesti kindlad olla: meid ei hakka kunagi kollitama üleilmastumise peamine nuhtlus – päratud turistide massid. Parim vastumürk globaliseerumisele on Eesti köök. Võtame näiteks hapupiima. Või ehk selle rammusama tuletise – hapukoore. Paljud meist jumaldavad seda valget ollust, terved põlvkonnad lapsi on kartulisalati peal jalad alla saanud. [—] Suurem osa maailma täiskasvanud inimestest pole aga puhtgeneetilistel põhjustel võimelised lõhustama oma seedekulglas piimasuhkrut ehk laktoosi. [—] Igal aastal põhjustab eesti külalislahkus loendamatul hulgal hapukooretraumasid.
„Lingvistiline mets“
- Olla eestlane – see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene.
„Lingvistiline mets“
1.
Püüa ise sõnastada, mida tähendab olla eestlane.
Vastus salvestatud!
2.
Mille poolest on sinu kodu või maakodu eriline?
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 8
Loe muistendit ja lahenda ülesanded.
HARJUTUS 8.1.1
HARJUTUS 8.1.2
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 8.2
Millega teenisid eestlased Vanaisa poolehoiu?
Kuidas Vanaisa eestlastele tasus?
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 8.3
Mõtle loovalt, mille järgi võisid oma nime saada
- rootslased
- poolakad
- kanadalased
- tailased
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 8.4
Kas nõustud muistendis antud hinnangutega eri rahvuste kohta? Põhjenda oma vastust.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 8.5. Arutlege klassis, miks on „Keelte keetmises“ teiste rahvuste esindajaid naeruvääristatud. Millistes rahvaluuletekstides seda veel tehakse ja mis võivad olla selle põhjused?