II osa

Nädala lõpu poole jäi külalisi ja nende kingitusi vähemaks ja pühapäeval ei tulnud enam kedagi. Aga selle vastu polnud Sandril midagi. Tal oli uurimismaterjali nüüd küllaldaselt. Tegelikult oli terve ta tuba maast laeni täis kaste, purke, karpe ja kilekotte. Sander võis istuda tundide viisi oma laua ääres ja kärbsetiibu või sääsevastseid uurida. See oli äärmiselt põnev! Pealegi ei häirinud Sandrit selle töö juures ei ema ega isa, sest poja ukse küljes seisis silt tekstiga Palun mitte segada! Ema ja isa olid sellega päris rahul, sest varem nii lärmakas Sander istus nüüd kenasti oma toas ennast arendamas, nagu ema seda tegevust nimetas.

Kõigele sellele tuli peagi julm lõpp. Ühel ööl, kui Sandri sünnipäevast oli möödas natuke üle nädala, ärkas Sander üles kohutava kiljumise peale. „VÕTA SEE ÄRA!” kriiskas Sandri ema. „LÖÖ TA SURNUKS! APPI!”

Sander tormas ema ja isa magamistuppa, sest ema elu oli ilmselgelt tõsiselt ohus.

Isa oli tule põlema pannud ja Sander nägi ema, hullumeelne ilme näol, voodis ringi karglemas, nii et madratsivedrud ragisesid. „Rahune ometi, kallis! See oli ainult paha uni!” püüdis isa kaasat vaigistada, aga too käitus endiselt nagu arust lage.

„Kas te kõlupead tõesti ei näe,” kiljus Sandri ema nii valjult, kui suutis, „et terve see neetud tuba kubiseb ämblikest! Ja nad ronisid mu näo peal ringi!”

Alles nüüd märkas Sander ämblikke. Neid oli laes ja igal seinal, voodis, öölaudadel, suuri ja väikeseid. Ja mitte ainult ämblikke! Mööda põrandat marssis sipelgate armee ja kardinate külge oli end riputanud paar kopsakat põrnikat. Isa kihutas esikusse ja pani ka seal tule põlema. Esikus ei olnud putukaid kuigi palju, aga köök oli paksult sipelgaid täis. Nad olid kogunenud karjakaupa leivakasti õhtusöögile, nii et Sandril käisid judinad üle selja.

Ema oli ikka veel täielikus paanikas. Ta tormas öösärgiga duši alla ja jäi sinna tükiks ajaks solistama.

Isa ohkas sügavalt ja vahtis toas ringi. „Ma tõesti ei mõelnud, et sa tood elavaid ämblikke koju!” ütles ta Sandrile silmi pööritades. „Sa oleksid võinud neid vähemalt suletud purkides hoida.”

Sander oli hakanud küüsi närima.

„Nad olid purkides, aga eile õhtul keerasin ma kaaned praokile. Ma mõtlesin, et nad peavad natuke õhku ka saama.”

„No tore. Ja sina arvasid, et nad hingavad mõne sõõmu värsket õhku ja lepivad sellega. Ehhei, poju, ma tean täpselt, mida nood satikad mõtlesid. Vaadake, semud, kas too seal pole mitte seesama tüüp, kes tahab meil koivad küljest kiskuda. Teeme kähku vehkat, enne kui ta meelt muudab ja purgid jälle kinni keerab.”

„Palun vabandust,” pomises Sander kahetsedes. „Ma tean, et see polnud eriti hea idee.”

„Noh, hea või halb, sellel pole enam tähtsust. Aga nüüd peame me käised üles käärima ja selle loomaaia siit ära koristama.”

Isa võttis kapist tolmuimeja ning hakkas sellega ämblikke ja sipelgaid ja tõuke ja mardikaid imema. Sander hakkas omakorda arvukaid karpe ja purke tagauksest välja kandma. Kui keegi oleks tol ööl juhtunud nende majast mööda kõndima, oleks ta kindlapeale vähemalt kulmu kergitanud.

Ema pakkis veel samal ööl kohvri, olles kõigepealt hoolikalt kõik oma riided läbi raputanud, võttis kohe hommikul töölt nädalaks puhkust ja sõitis õe poole Pärnusse. „Kui ma tagasi olen,” teatas ta otsustavalt, „ei taha ma näha mitte kärbsemustagi!”

Sander ja isa tõrjusid putukaid terve nädala. Ka isa võttis ennast töölt vabaks ja Sander ei pidanud „kopsupõletiku” pärast kooli minema. Neid ootas ees suur töö. Kõik riided kappides oli vaja puhtaks raputada ja õhukindlatesse kilekottidesse pakkida. Kõik jahukotid ja krõbuskikarbid pidi üle kontrollima ja leivad-küpsised minema viskama, sest nendes oli sipelgaid. Lõpuks pidi isa siiski veel putukatõrjujad tellima, sest osal satikatest oli õnnestunud tolmuimejat vältida. Pärast seda protseduuri haises maja mitu korda vängemalt kui kärutäis hallitanud leivakannikaid.

Küsimused ja ülesanded

1. Mis tekstiga on tegemist: kas see on tõestisündinud lugu, fantaasia-, muinas- või naljajutt? Põhjenda oma arvamust.
2. Vaata jutu kohta koostatud kava. Igas kavapunktis on viga. Leia see ja kirjuta kavapunktid vihikusse õigesti.

• Sandrile kingiti sünnipäevaks teleskoop.
• Alli-tädi jagas Sandrile soovitusi.
• Sander ja tädi uurisid juuksekarvu, tolmurulle, paberitükke, leivapuru, begooniate lehetükke ja kõiksugu muud toredat.
• Terve järgmise päeva vooris Sandri poole külalisi.
• Sander istus nüüd kenasti elutoas ennast arendamas.
• Ema oli rahul, sest putukad vallutasid maja.
• Ema sõitis Paidesse ning Sander ja isa tõrjusid putukaid.

3. Loe läbi alljärgnevad nõuanded. Õpi lugu kava järgi jutustama.

Tekstiõpetus. Kuidas lugu ümber jutustada?

Eile andis õpetaja meile üsna keerulise ülesande. Pidime lugema mitu lehekülge juttu, milleks oli Kristiina Kassi „Sandri mikroskoop”, ja õpetaja ütles, et peame oskama seda lugu järgmine tund ümber jutustada. No kuidas seda küll teha? Järgmine päev selgus, kuidas keegi selleks valmistunud oli. Näiteks Saskia ja Katja kasutasid loo jutustamiseks kavapunkte. Nad olid terve selle pika jutu kümne lausega kokku võtnud ja jutustamisel lisasid nad juttu juurde – need laused aitasid neil lihtsalt lugu meeles pidada.

Uku jutustas aga hoopis, kasutades üht põnevat skeemi või mõistekaarti. See nägi välja niisugune.

Seega võib järeldada, et lugu aitab paremini ümber jutustada selle põhjal tehtud sisukokkuvõte. Sisukokkuvõtte tegemiseks on aga erinevaid võimalusi.

Tunni käigu võttis kokku ja pani kirja Annabel