Eesti tähestikus on ilma võõrtähtedeta kokku 23 tähte, koos võõrsõnades esinevate võõrtähtedega (f, š, z, ž) 27. Lisaks aga peame vahel teadma neid võõrtähti, mis esinevad ainult võõrnimedes või tsitaatsõnades (c, q, w, x, y). Koos nendega on tähestikus kokku 32 tähte.

Mida me veel tähtedest teada võiksime?

Tähed märgivad veel omakorda täishäälikuid ehk vokaale ja kaashäälikuid ehk konsonante.

• Täishäälikud ehk vokaalid on a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.
• Kaashäälikud ehk konsonandid on b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, š, z, ž, t, v.
• Neist on suluga kaashäälikud ehk sulghäälikud g, b, d, k, p, t;
  suluta kaashäälikud h, j, l, m, n, r, s, v
  ja võõrhäälikud f, š, z, ž.

Kui sõnas on kõrvuti erinevad kaashäälikud, siis nimetame seda kaashäälikuühendiks. Kaashäälikuühendi leiame sellistest sõnadest nagu kortsutama, klots ja sulpsti.

Kui sõnas on kõrvuti erinevad täishäälikud, siis nimetame seda täishäälikuühendiks. Täishäälikuühendi leiame sellistest sõnadest nagu muinasjutt, peitus, sai.

Tähtede kombineerimisel saame omakorda sõnu, sõnadest aga teeme lauseid. Siiski me ei saa moodustada tähtedest sõnu päriselt nii, nagu ise soovime. Igas keeles on oma kindlaks kujunenud reeglid, mille järgi saab näiteks teistest keeltest tulnud sõnu suupäraseks mugandada. Nii võime küll kirjutada teisest keelest tulnud sõna pizza, kuid hääldame ja sageli ka kirjutame ikkagi pitsa – see tähendab, et teisest keelest tulnud sõna kirjapilt ja hääldus kohaneb meie traditsioonidega. Nii on aegade jooksul teistest keeltest üle tulnud palju sõnu, mis on meie keeles nii kohanenud, et me neid enam võõrsõnadeks ei peagi: näiteks suhkur, lõvi, kool jne.

Peale selle on eestlased ka ise uusi sõnu välja mõelnud. Sel eesmärgil on koguni hakatud korraldama sõnavõistlusi. Sõnaloomisel peame aga samuti arvestama teatud reeglitega. Näiteks pole eriti mõistlik moodustada eesti keeles sõna fdghihia, sest seda ei saaks me kuidagi välja hääldada ja seda oleks liiga keeruline kirjutada. Keelde võtame üle või loome eeskätt selliseid sõnu, mida on meil endil mugav suhtluses kasutada.

Sõnavõistluselt Sõnaus oleme eesti keelde saanud niisuguseid sõnu:

• kärgpere,
• penipaun,
• rööprähklemine,
• taristu,
• tõukefond,
• vabakond.

Uuri järele, mida need sõnad tähendavad.

Küsimused ja ülesanded

1. Mitu võõrtähte on eesti keeles kokku? Nimeta neid võõrtähti, mida kasutame ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades, mitte aga võõrsõnades.
2. Kirjuta luuletusest „Kolmed tähed” vihikusse igasse tabeli veergu viis sõna.

3. Korraldage klassis sõnavõistlus. Seda võib teha ka rühmatööna. Iga rühm mõtleb välja ühe uue sõna ja pakub sellele kasutusvaldkonna või tähenduse.
4. Miks ei saa eesti keeles sõnu moodustada ainult konsonantidest? Otsi vastust veebilehelt keeleabi.eki.ee.

Tähestikumäng. Loe tähestikku ja tee kaasa liigutusi: täishääliku puhul tõsta üles parem käsi, suluta kaashääliku korral vasak käsi ja sulghäälikuga mõlemad käed.