Siin alateemas saad õppida eluavaldusi organismirühmadega seostama ehk kirjeldama, millistes tunnustes väljendub elu. Veel saad koguda infot, et võrrelda, milliste (välis)tunnuste poolest loomad, taimed, seened, protistid (sh algloomad) ja bakterid erinevad, mille poolest sarnanevad. Kuid alustame algusest – mida bioloogia õigupoolest tähendab?

NB!
Iga alateema lõpus on infotahvel, mida saad julgesti mõtete kogumiseks ja ülesannete lahendamiseks kasutada.

Mõisteseletus
Definitsioon: mõiste (esemete või nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühike täpne esitus. Sünonüümid: määratelu, määratlus. (EKI 2021)

Mõisteseletus
Uurimisobjekt: see, keda või mida uuritakse. Uurimisobjekt võib olla näiteks kogum molekule, rakke, elundeid, organisme või isegi terveid ökosüsteeme.

ÜL 2. Bioloogia uurimisobjektid

Mõtle, kuidas on „Lõika ja liimi“ lehtedel olevad mõisted omavahel seotud.

„Lõika ja liimi“ printimiseks

Võta A4 paber ja kirjuta selle keskele ringi sisse „Loodus“. Prindi ja lõika pildid välja ning liimi need looduse mõiste ümber kindlasse süsteemi. Lõpeta mõistekaart, joonistades mõistete vahele jooned.

INFOTAHVEL

1. Elu tunnused

Oled sa mõelnud, mis eristab elusat elutust? Kindlasti ei ole sul raskusi sulle tuttavate elusate või elutute objektide määramisega: kivi, vesi, jänes, võilill. Kuidas aga määraksid keerulise nimetusega mikroskoopilisi baktereid nagu streptokokk (Streptococcus) või kolibakter (Escherichia coli)? Mis mõtteid tekitavad sinus aga seened, näiteks kukeseen või pärmseen?

Kui paluksin sul põhjendada, miks jänes ja võilill on elus, kivi ja vesi mitte, siis oskaksid tõenäoliselt öelda, et jänes ja võilill hingavad, toituvad… Pea nüüd hoogu! Kas taimed ka hingavad? Kas nad hapnikku tootma ei pidanud? Ja mida taimed üldse söövad? Mulda?

Võtame tõesti hoo maha ja pöördume tagasi algusesse. Tegelikult me ju teame, et taimed, sealhulgas võililled on elusolendid. Samuti on elusad bakterid ja seened. Ometi on esmapilgul keeruline põhjendada miks. Siinkohal tuleb appi võtta elu tunnused. Elu tunnuste alusel saame öelda, kas miski on elus või eluta. Siiski ei piisa ainult mõnest üksikust tunnusest. Oluline on mitmete tunnuste koosesinemine. Elu tunnused, mida sina võiksid meelde jätta:

• elusorganismidel on rakuline ehitus,
• reageerivad ärritustele,
• paljunevad ja arenevad,
• kindel eluiga,
• aine- ja energiavahetus (toitumine, hingamine ja eritamine).

Tuleme tagasi sinna, kus sa pidid põhjendama, miks jänes ja võilill on elus. Seekord aga kasutame selgitamiseks elu tunnuseid.

Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakud on kui pisikesed ehitusklotsid, millel on oma kindel ülesanne. Rakk on ühtlasi ka kõige väiksem organismi osa, millel on kõik elu tunnused. Rakkude kuju ja suurus, samuti ehitus võib olla väga erinev. Jänese rakud (loomarakud) erinevad võilille rakkudest (taimerakud) mitmete tunnuste poolest, mida hakkad hiljem bioloogias õppima. Bakterid näiteks on üldse üherakulised.

Reageerimine ärritustele on igapäevane elu osa. Väliskeskkonnast meeleelundite (või retseptorite) abil saadud info aitab otsustada, kuidas tegutseda ja käituda. Jänese silmad asetsevad rohkem pea külgedel ja annavad talle laia vaatenurga, et võimalikke vaenlasi märgata. Jänestel on ka suurepärane kuulmine! Saakloomale on kiire reageerimine sageli elu ja surma küsimus. Ka võilill reageerib keskkonnast saadud infole. Õitsemise ajal on selgelt näha, kuidas õhtupoolikul valguse vähenedes ja temperatuuri jahenedes võilill oma õie sulgeb, hommikul päikesetõusuga aga jälle avab.

Paljunemisvõime tagab liigi püsimise. Jänesed saavad järglasi mitu korda aastas. Jänesepojad saavad iseseisvaks kuu aega pärast sündimist. Edasi kasvavad ja arenevad nad omal käel. Aastavanune jänes on juba paljunemisvõimeline. Võilill paljuneb enamjaolt seemnetega, mis valmivad peale õitsemist. Paljunedes antakse edasi enda liigile omased tunnused, mis määravad koos elukeskkonnaga organismi kasvamise ja arengu. Igal liigil on kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. Näiteks jänesed elavad keskmiselt kuueaastaseks.

Elus püsimiseks vajavad organismid energiat ja mitmesuguseid aineid, millest energiat toota. Sõltuvalt organismist saadakse energiat erinevalt. Jänes toitub rohust ja rohttaimedest, talvel ka puukoorest ja okstest. Saadud toitained muudetakse hapniku kaasabil energiaks ja jäägid eritatakse keskkonda tagasi. Võilill aga teeb endale ise toitu, muutes vee ja süsihappegaasi valguse kaasabil glükoosiks. Seda protsessi tuntakse fotosünteesina. Selle käigus tekib lisaks ka hapnik, mis jõuab väliskeskkonda. Seda tekkinud hapnikku vajavad peaaegu kõik elusorganismid – sealhulgas taimed ise – hingamiseks.

2. Eluslooduse süsteemid

Miks öeldakse inimeste kohta Homo sapiens? Mida see tähendab? Miks on see sõna kaldkirjas ja võõras keeles?

Kunagi ammu (täpsemalt 18. sajandil) avaldas Rootsi loodusteadlane Carl von Linné mitmeosalise teose „Systema Naturae“ ja pani sellega aluse nüüdisaegsele eluslooduse süstemaatikale. Lihtsamalt öeldes: ta hakkas loodust kindla süsteemi järgi rühmadesse jagama ja nimetama. Kuigi süstemaatika (teadus organismide rühmitamisest) on aja jooksul muutunud ja täiustunud, antakse elusorganismidele jätkuvalt kahest ladinakeelsest sõnast koosnev teaduslik liiginimetus. See tähendab, et igal elusolendil, nagu sinulgi, on ees- ja perekonnanimi (ainult et see kirjutatakse ladina keeles, kaldkirjas ja perekonnanimi on alati esimene).

Carl von Linné kirjeldas esimesena inimest kui liiki ja nimetas meid, inimesi, ladinakeelse liiginimega Homo sapiens. Sõna Homo (inimene) näitab, et kuulume inimlaste perekonda. Nimetus sapiens tähendab tark (ka mõistlik, arukas). Homo sapiens – tark inimene. Ladina keel on rahvusvaheline keel, mida teaduses palju kasutatakse, et süstemaatikast rääkides midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lisaks ladinakeelsele nimetusele on meil ka eestikeelsed teaduslikud nimetused. Need on vastavuses ladinakeelsete nimetustega ja neid registreerivad spetsiaalsed nimekomisjonid.

Kui ladina keeles kirjutatakse nimetuse esimene sõna suure algustähega ja teine väiksega, siis eestikeelne teaduslik nimetus on läbivalt väikeste tähtedega ja püstises kirjas.

Päris palju uusi teaduslikke mõisteid, eks? Süstemaatika, liiginimetus, liik, perekond… Ära muretse, kui need sulle kohe meelde ei jää ja omavahel segamini lähevad. Infot eluslooduse süsteemide kohta vajad selleks, et bioloogiat õppides oleks lihtsam materjalist aru saada ja seoseid luua.

3. Eluslooduse riigid

Riik tähistab bioloogias elusa looduse kõrgemat rühma (sellest kõrgem on domeen). Elusloodus jagatakse tänapäeval enamasti viide riiki: loomad, taimed, seened, bakterid ja protistid. Kuuenda riigina tuuakse mõnel pool välja ka arhed.

ÜLEVAADE ELUSLOODUSE RIIKIDEST