Sõjajärgse kapitalistliku majanduspoliitika nurgakiviks kujunes keinsianism. Keinsianismi rajajaks oli briti majandusteadlane John Maynard Keynes (1883–1946).

Keynesi idee kohaselt oli riigi põhiülesanne hoida ära töötust ja majandussurutist. Majanduskasvu soodustamiseks pidi riik suurendama kulutusi, makstes sotsiaaltoetusi või parandades avalikke teenuseid. Näiteks kui riik ehitab teid, saavad ettevõtted ja inimesed tööd. Riik ei pidanud kartma laenu võtmist, sest majanduskasvu ajal oli võimalik laenud tagasi maksta. Nii tegutsedes oli riigil võimalik ära hoida suuri majanduslangusi.

John Maynard Keynes sündis 1883. aastal Suurbritannias kõrgkeskklassi perre. Tema isa oli õppejõud ning ema esimene naissoost linnavolinik Cambridge’i linnas. 1919. aastal osales ta rahandusministeeriumi esindajana Pariisi rahukonverentsil. Keynesi ülesanne oli hoolitseda selle eest, et Saksamaalt ei nõutaks kõrgeid reparatsioone. Keynes teadis, et kui sakslased peavad maksma reparatsioone, ei jätku neil raha Suurbritannia jt riikide kaupade ostmiseks ning maailmamajandus jääb kiratsema.

Keynesi ideed hakkasid pääsema mõjule nii Suurbritannias kui ka USAs enne Teist maailmasõda. Valitsuse roll majanduses ja ühiskonnas kasvas. Riik suurendas tunduvalt kulutusi avalikele teenustele, nagu tervishoid, töötuskindlustus ja pensionid. Kujunes mõiste „heaoluühiskond“. See tähendas, et kõigil inimestel pidi olema töö, mille eest saada väärikat palka. Mitte keegi ei tohtinud vireleda vaesuses puude, haiguse või vanaduse tõttu.

Keynesi majanduspoliitika põhjendas, miks riigi sekkumine majandusse on vajalik. Kuid tähtis oli silmas pidada, et sekkumine on piiratud. Keinsianism toimis vaid siis, kui toimis turumajandus. See oli kaugel sotsialismist. Keinsianismis on nähtud ka nn kolmandat teed vaba turumajanduse ja sotsialismi vahel. Keynes soovis pakkuda töölistele kaitset pikaajalise töötuse eest ning jagas nendega kapitalismi rikkusi. Samal ajal läks ta kompromissile ettevõtjate ja kapitali omanikega, ohustamata liigselt nende tulusid.

Keinsianismi kõrgaeg saabus 1960. aastatel. USA President John F. Kennedy vähendas makse olukorras, kus riigi kulutused juba niigi ületasid tulusid. Majandus pööraski kasvule ja töötus vähenes. Kuid Suurbritannias algas samal ajal kummaline nähtus, mida Keynesi majandusteooria ei osanud selgitada. Samaaegselt kõrge inflatsiooniga ehk hindade tõusuga oli ka peatunud majanduskasv ja suurenes töötus. Keynesi teooria järgi oleks pidanud hindade tõus näitama suurenenud nõudlust ja seega majanduskasvu. Nüüd kaasnes inflatsiooniga hoopis majanduslangus.

1970. aastate alguses tabas Lääne ühiskonda energiakriis, millega kaasnes terav kütusepuudus ja üldine majanduslangus. Levisid kütusevargused ja müüki tanklates tuli reguleerida.