Aastatel 1815–1853 peeti küll Euroopas mõningaid sõdu, kuid tolleaegsed suurriigid – Suurbritannia, Austria, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa – omavahel ei sõdinud. Napoleoni kukutamisele järgnenud rahvusvaheliste suhete süsteemi on nimetatud ka Euroopa kontserdiks. Euroopa kontserdi mõiste väljendab kujundlikult seda, et Euroopa suurriigid suutsid saavutada oma vastandlikes huvides kooskõla. Riikide valitsejaid ajendas ühist keelt otsima soov suruda alla ühiskondlikke liikumisi, mis nõudsid rahvaesinduste kokkukutsumist ja valitsejate võimu piiramist. Suurriikide omavahelise rahu perioodi lõpetas 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda, milles Suurbritannia ja Prantsusmaa astusid Türgi toetuseks Venemaa vastu. Sellele järgnes veel mitu sõda, milles Euroopa suurriigid läksid omavahel vastamisi. 1866. aastal sõdis Preisimaa Austriaga ning 1870.–1871. aastal Prantsusmaaga.

Aastatel 1871–1914 ei pidanud Euroopa suurriigid omavahel sõdu. Seda perioodi tuntakse ka prantsusekeelse nimetusega belle époque, mis tähendab ilusat ajastut. Nimetus sündis keset Esimese maailmasõja õudusi, mil eelnevale rahuperioodile vaadati igatsusega tagasi. Mõiste tekkis Lääne-Euroopas, kus sajandivahetusel arenes majandus väga kiiresti – sel ajal võeti igapäevaelus kasutusele laialdaselt uusi leiutisi ja üldine heaolu kasvas. See oli erakordselt kirev aeg ka kunstielus – just sel perioodil sündisid nii impressionism, kubism kui ka abstraktsionism. Mõistet belle époque on ka kritiseeritud, kuna see on keskendunud jõukamale linnakodanlusele ning iseloomustab tegelikult väga vähe vaeste vabrikutööliste või maarahva elu.

Küsimused ja ülesanded

Mõisted

• Euroopa kontsert – Viini kongressile järgnenud rahvusvaheliste suhete süsteem aastatel 1815–1853, mil Euroopa suurriigid omavahel ei sõdinud
• Belle époque (ee ’ilus ajastu’) – periood Euroopa ajaloos aastatel 1871–1914