Seisusliku ühiskonna kadumine
19. sajandi jooksul muutus paljudes maades rahva osa riigielu kujundamisel varasemast märksa suuremaks. Sealjuures oli oluline mõju 18. sajandi lõpus toimunud Ameerika Ühendriikide iseseisvumisel ning Prantsuse revolutsioonil. Kuigi Napoleoni kukutamisega said Euroopas võimule revolutsioonieelset ühiskonnakorda pooldanud jõud, ei suutnud nad revolutsiooni mõjul aset leidnud muutusi enam olematuks teha. 19. sajandil kehtestati paljudes maades valitsejate võimu piirav põhiseadus. Parlamendi roll riigiasjade otsustamisel kasvas. Seisuslik ühiskond taandus aegamööda võrdsema ühiskonna ees ning senisest rohkem inimesi sai rahva esinduskogude valimistel osaleda. Need protsessid toimusid mõnikord revolutsioonide tulemusel, teinekord rahumeelse arengu teel. Iseseisvunud Ameerika riigid kuulutati juba iseseisvumisel enamasti vabariikideks. Euroopa suurriikides Suurbritannias ja Prantsusmaal ning ka mitmetes teistes maades oli 19. sajandi lõpuks valimisõigus laienenud kõigile meessoost kodanikele. Siiski ei toimunud need arengud sama kiirusega kõikjal Euroopas. Suurriikides Venemaal, Saksamaal ja Austria-Ungaris ei jõutud uusajal sellise riigikorrani, kus riigi poliitilise suuna peakujundajaks oleks rahvaesindus.
Naised üldiselt valimistel osaleda ei saanud. Briti impeeriumi koosseisu kuuluval Uus-Meremaal said naised valimisõiguse 1893. aastal, kuid kandideerida siiski ei tohtinud. 1901. aastal moodustati kuuest Austraalia kolooniast Austraalia föderatsioon, millel oli Briti impeeriumis laialdane omavalitsus ehk dominiooni staatus. Austraalia esimene parlament tuli kokku 1902. aastal ning naistel oli õigus nii valida kui ka kandideerida. Juba eelnevalt said naised valimistel osaleda Lõuna-Austraalia (1895) ja Lääne-Austraalia (1899) kolooniates. Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Vene impeeriumi koosseisu kuulunud Soomes 1906. aastal.
Küsimused ja ülesanded
1.
Millised seisused olid keskajal? Millised sündmused mõjutasid seisuste kaotamist ja rahva suuremat osalemist riigielus?
Vastus salvestatud!
2.
Arutle pinginaabriga, miks on vaja põhiseadust. Trüki arutelu tulemus kasti.
Vastus salvestatud!
Mõisted
- Põhiseadus ehk konstitutsioon – riigi alusdokument,milles on määratletudinimeste põhiõigused ja riigivalitsemise korraldus
- Rahva esinduskogu – rahva poolt valitud seadusandlik kogu
