Kui varauusaeg oli ülemaailmse orjakaubanduse kujunemise periood, siis 19. sajand oli orjuse keelustamise aeg. 1807. aastal keelas maailma võimsaima laevastikuga mereriik Suurbritannia orjakaubanduse. Aasta hiljem jõustus orjakaubanduse keeld ka Ameerika Ühendriikides. Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemine tõi kaasa orjuse keelustamise suuremas osas Ameerikast. Sajandi keskpaigaks oli orjapidamine keelustatud nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa hiiglaslikes kolooniates. 1861.–1865. aastal peetud kodusõja tulemusel kaotati orjapidamine Ameerika Ühendriikides. Suurtest riikidest viimasena keelustati orjapidamine Brasiilias 1888. aastal.

Kui Lääne-Euroopas oli talupoegade pärisorjus juba kaotatud, siis Ida-Euroopas olid paljud talupojad 19. sajandi alguses veel mõisnikust täielikus sõltuvuses. Preisimaal kaotati pärisorjus sajandi alguses, Vene impeeriumis 1861. aastal. Vene keisririigi koosseisu kuulunud Eesti alal kaotati pärisorjus siiski mõnevõrra varem: Eestimaa kubermangus 1816. aastal ja Liivimaa kubermangus 1819. aastal.

Küsimused ja ülesanded