Päikesekuningas Louis XIV
Kui Richelieu ja Louis XIII aastase vahega surid, oli noor troonipärija Louis XIV (1643 1715) veel laps ning tema ema kuninganna Anna poolehoiu võitnud kardinal Jules Mazarinist sai riigi tegelik juht. Pärast Mazarini surma 1661. aastal hakkas tollal kahekümne kahe aastane Louis XIV ise riigivalitsemisega tegelema. Louis XIV valitsusaeg oli Prantsusmaa kuningavõimu hiilgeajaks. Temale omistatud lause „Riik – see olen mina!“ (pr L’Etat, c’est moi!) iseloomustab, kuivõrd oli kuninga isik kõige keskpunktiks. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa kuningavõim teistele valitsejatele eeskujuks. Tema ajal välja ehitatud Versailles’ lossist sai imetlusobjekt, millega sarnanevaid losse üritati mujalgi rajada. Louis XIV õukonnaelu oli aga kadedust tekitav pillerkaar, mille kombeid teiste maade õukonnad matkisid. Prantsuse keelest sai rahvusvahelises suhtluses kõige olulisem keel.
Versailles’ loss sai Prantsuse kuninga Louis XIV ajal riigi ja õukonna keskpunktiks. Loss ehitati paika, kus varem asus kuninga jahimajake. Kuningas kolis koos õukonnaga paleesse 1682. aastal. Palees on üle 2000 ruumi. Versailles’ lossi üks suursugusemaid ruume on peegligalerii, mis on 73 meetrit pikk ja 12 meetrit kõrge. Samuti loodi palee juurde suurejooneline ligi 800 hektari suurune park. Louis XIV valitsusajal elas palees tuhandeid inimesi. Need olid õukondlased, kes lahutasid igapäevaselt lossis oma meelt. Kuninga ja õukondlaste rõõmuks korraldati kontserte, balle ja teatrietendusi.
Prantsusmaa majandusliku edu taga seisis Louis XIV rahanduse eest vastutav minister Jean-Baptiste Colbert (1619–1683), kes lähtus merkantilistlikust majanduspoliitikast. See tähendas, et riik seadis eesmärgiks võimalikult palju kaupu eksportida ja vähe importida, et riiki jääks palju väärismetalli. Selleks kasutati kaitsetolle, mis muutsid välismaalt toodud kauba nii kalliks, et sellel oli väga raske kohaliku kaubaga konkureerida. Colbert’i poolt ellu viidud majanduspoliitika kujunes eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele.
Sisepoliitikas jätkas Louis XIV riigi ühetaolisemaks kujundamise poliitikat, lähtudes põhimõttest: üks kuningas, üks seadus, üks usk (pr un roi, une loi, une foi). 1685. aastal tühistas Louis XIV Nantes’i edikti ning keelustas hugenottide usu. Sajad tuhanded hugenotid sõitsid Prantsusmaalt minema kas naaberriikidesse või Ameerikasse. Kuna hugenottidel takistati asuda Prantsusmaa kolooniatesse, läksid paljud Ameerikasse suunduvad hugenotid Inglismaa kolooniatesse, aidates seeläbi neid rahvastada.
Küsimused ja ülesanded
1.
Kuidas tõlgendada Louis XIV-le omistatud lauset „Riik – see olen mina!“?
Vastus salvestatud!
2.
Miks sai prantsuse keel väga oluliseks rahvusvaheliseks suhtluskeeleks?
Vastus salvestatud!
3.
Vastus salvestatud!
Mõisted
- Merkantilism – varauusajal levinud majanduspoliitika põhimõte, mille järgi peaks riik võimalikult palju kaupu eksportima ning võimalikult vähe importima
