Pärast segaduste ajastut, kui saabus rahulikum ja stabiilsem periood, hakkasid kaubandus, kultuur ja haridus uuesti arenema. Rahvaarv kasvas, rajati linnu, tegeleti kaubandusega. Sellel ajal kujunes välja keskajale omane läänikord ning rüütlikultuur, mille kaudu seda ajaperioodi tihtipeale tuntakse. Samuti muutus katoliku kirik üha olulisemaks. Rajati kirikuid, kloostreid ning ülikoole, loodi palju väärtuslikke kunsti- ja kirjandusteoseid. Kõrgkeskajal toimusid ristisõjad, mis jõudsid ka Eestimaale. Just siis vallutasid ristirüütlid tänapäeva Läti- ja Eestimaa. Sel ajal hakati Vana-Liivimaad nimetama neitsi Maarja järgi Maarjamaaks. Lääne-Euroopa mõistes ristiti siis Eestimaa paganlikud asukad. Keskaja alguseks Eestis peetaksegi umbes 1200. aastat.

Mõisted

• katoliku kirik – alguses nimetati nii kogu kristlikku kirikut, hiljem lõi osa usuvoole lahku