6. klassAjalugu

Ajaloo õpik 6. klassile. Kiviajast vanaajani. II osa

26. Vana-Kreeka ehk Hellas

Kreeklased elasid Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel ja Väike-Aasia poolsaare rannikul. Looduslikult on see väga mägine piirkond. Kõige rohkem elas kreeklasi Balkani poolsaarel. Peamiseks omavaheliseks ühendusteeks on alati olnud meri.

Kreeklastega asustatud Balkani poolsaare lõunaosa.

Kaks kaarti, millel on vlja toodud Balkani poolsaare asukoht Euroopa kaardil (väikem kaart) nin suuremalt Balkani poolsaare, Peloponnesose poolsaare ja Vahemeri. Kaartile on märgitud maavarad (puit, väärismetallid, oliivid). Punasega on toodud välja kreeklaste asuala.

Balkani poolsaare lõunaosas asuv Kreeka on mägine maa, kus leidub rohkesti looduslikke sadamakohti. Vahemere ja Egeuse mere vahel oleks nagu nähtamatu sein. Egeuse mere vesi on Vahemere omast magedam ja Egeuse meres elavad hoopis teistsugused kalaliigid ja kasvavad teistsugused taimed. Põhjus on selles, et läbi Dardanellide väina voolab Egeuse merre magedamat vett. Tänapäeval asuvad Balkani poolsaarel peale Kreeka veel Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja osa Türgist. Kreeklased elavad Balkani poolsaare lõunaosas ja Egeuse mere saartel.

Uuri kaarti. Millised mered ümbritsevad Balkani poolsaart?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Mis riigid asuvad tänapäeval peale Kreeka veel Balkani poolsaarel?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Geograafiline asukoht ja looduslikud olud

Balkani poolsaar asub Lõuna-Euroopas ning ulatub Doonau jõest Peloponnesose poolsaare lõunatipuni, olles kokku 1030 kilomeetrit pikk.

Poolsaare põhjaosas ja mägedes on karm kliima: talvel paugub pakane ja sajab lund, suvel on kuum ja kuiv. Poolsaare lõunaosas, kus asusid Vana-Kreeka polised, on talved vihmased ja ka suved ei ole tänu mere lähedusele liiga kuumad.

Vana-Kreeka jagunes looduslikult kolmeks osaks: Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreekaks. Põhja-Kreekat ja Kesk-Kreekat ühendas Termopüülide maakitsus, mis kulges kõrgete mägede ja järsu mereranniku vahel. Tänapäeval Termopüülide kitsasteed enam olemas ei ole. Peloponnesosel asunud Lõuna-Kreekat ühendas Kesk-Kreekaga 42-kilomeetrine Korintose maakitsus.

Osa Vana-Kreeka polistest asus mägede vahel orgudes. Ent kõrged ja järsud mäed takistasid omavahelist läbikäimist. Lihtsam oli suhelda mere kaudu, sest Balkani poolsaare rannikul leidus rohkesti looduslikke sadamaid. See soodustas laevanduse arengut ja seepärast rajati paljud polised ehk linnriigid rannikule. Rannikulinnades tegeleti kalapüügi ja kaubandusega.

Randunud puidust kaubalaev, mille ümber toimetavad inimesed. Taustal meri ja taevas.
Vana-Kreeka kaubalaevadel oli suur kere, kuhu mahtus palju kaupa. Kiiremaks liikumiseks kasutati purjesid.

Vanaajal kasvasid Balkani poolsaare mägedes männi-, tamme-, pöögi- ja kastanimetsad. Tänapäevaks on paljud metsad maha raiutud ning asendunud võsa ja põõsastikega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid ja loorberid, mäenõlvadel viina- ja oliivipuud.

Oliivipuu oks, millel on kolm oliivi.

Vanaaja kreeklased tegelesid rohkem aiandusega, sest teravili ei andnud kehval ja kivisel pinnasel head saaki. Teravilja veeti Balkani poolsaare polistesse sisse. Väljastpoolt Kreekat hangiti veel relvi, vürtse, tööriistu, puitu, papüürust, elevandiluud ning orje. Polistest veeti välja oliiviõli, savinõusid ja veini.

Ateena akropol koos oma kivist templitega, all rohelised puud ja taustal taevas.
Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Pildil on Ateena akropol tänapäeval. Akropoliks nimetati Vana-Kreeka linnades tavaliselt kõrgemale kohale ehitatud kindlust.

Balkani poolsaare esimesed elanikud

Kreeklased polnud Balkani piirkonna esimesed elanikud. Umbes 9000 aastat tagasi elasid Balkanil inimesed, kes oskasid harida põldu ja valmistada vasest tööriistu. Hiljem rajasid need asukad Kreeta saarele lossid. Need muistsed inimesed ei olnud kreeklastega suguluses ning me ei tea, kust nad pärit olid.

Kreeklaste esivanemad saabusid Balkani poolsaarele 4000 aastat tagasi põhja poolt ning segunesid varasemate elanikega. Kreeklaste lähimad sugulased olid hoopis pärslased.

Kaks ümmargust saviketsast, millel on kiri.

Kreetalt Phaistose lossist leitud saviketta mõlemad pooled. Ketta läbimõõt on 16 cm ja paksus 1 cm ning see pärineb umbes 1700. aastast eKr. Kettal on mõlemal pool kokku umbes 240 märki. Kreetalastel oli oma tähestik, mida tänapäeval kahjuks keegi lugeda ei oska.

Millised looduslikud piirid ümbritsesid Vana-Kreekat?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Nimeta kolm vanaaja kreeklaste elatusallikat. Kirjelda, kuidas on need seotud Kreeka looduslike oludega.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Milliseid kaupu veeti Balkani poolsaare polistesse sisse? Milliseid välja?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Miks suhtlesid Vana-Kreeka polised omavahel põhiliselt mere kaudu?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

00:00