Kreeklased elasid Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel ja Väike-Aasia poolsaare rannikul. Looduslikult on see väga mägine piirkond. Kõige rohkem elas kreeklasi Balkani poolsaarel. Peamiseks omavaheliseks ühendusteeks on alati olnud meri.

Kreeklastega asustatud Balkani poolsaare lõunaosa.

Geograafiline asukoht ja looduslikud olud

Balkani poolsaar asub Lõuna-Euroopas ning ulatub Doonau jõest Peloponnesose poolsaare lõunatipuni, olles kokku 1030 kilomeetrit pikk.

Poolsaare põhjaosas ja mägedes on karm kliima: talvel paugub pakane ja sajab lund, suvel on kuum ja kuiv. Poolsaare lõunaosas, kus asusid Vana-Kreeka polised, on talved vihmased ja ka suved ei ole tänu mere lähedusele liiga kuumad.

Vana-Kreeka jagunes looduslikult kolmeks osaks: Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreekaks. Põhja-Kreekat ja Kesk-Kreekat ühendas Termopüülide maakitsus, mis kulges kõrgete mägede ja järsu mereranniku vahel. Tänapäeval Termopüülide kitsasteed enam olemas ei ole. Peloponnesosel asunud Lõuna-Kreekat ühendas Kesk-Kreekaga 42-kilomeetrine Korintose maakitsus.

Osa Vana-Kreeka polistest asus mägede vahel orgudes. Ent kõrged ja järsud mäed takistasid omavahelist läbikäimist. Lihtsam oli suhelda mere kaudu, sest Balkani poolsaare rannikul leidus rohkesti looduslikke sadamaid. See soodustas laevanduse arengut ja seepärast rajati paljud polised ehk linnriigid rannikule. Rannikulinnades tegeleti kalapüügi ja kaubandusega.

Vanaajal kasvasid Balkani poolsaare mägedes männi-, tamme-, pöögi- ja kastanimetsad. Tänapäevaks on paljud metsad maha raiutud ning asendunud võsa ja põõsastikega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid ja loorberid, mäenõlvadel viina- ja oliivipuud.

Vanaaja kreeklased tegelesid rohkem aiandusega, sest teravili ei andnud kehval ja kivisel pinnasel head saaki. Teravilja veeti Balkani poolsaare polistesse sisse. Väljastpoolt Kreekat hangiti veel relvi, vürtse, tööriistu, puitu, papüürust, elevandiluud ning orje. Polistest veeti välja oliiviõli, savinõusid ja veini.

Balkani poolsaare esimesed elanikud

Kreeklased polnud Balkani piirkonna esimesed elanikud. Umbes 9000 aastat tagasi elasid Balkanil inimesed, kes oskasid harida põldu ja valmistada vasest tööriistu. Hiljem rajasid need asukad Kreeta saarele lossid. Need muistsed inimesed ei olnud kreeklastega suguluses ning me ei tea, kust nad pärit olid.

Kreeklaste esivanemad saabusid Balkani poolsaarele 4000 aastat tagasi põhja poolt ning segunesid varasemate elanikega. Kreeklaste lähimad sugulased olid hoopis pärslased.

Kreetalt Phaistose lossist leitud saviketta mõlemad pooled. Ketta läbimõõt on 16 cm ja paksus 1 cm ning see pärineb umbes 1700. aastast eKr. Kettal on mõlemal pool kokku umbes 240 märki. Kreetalastel oli oma tähestik, mida tänapäeval kahjuks keegi lugeda ei oska.