Inimestele meeldib arutada maailma asjade üle – rääkida eelmisel pühapäeval peetud sünnipäevast või eile nähtud filmist. Seega meeldib inimestele rääkida minevikust. Käesolevast peatükist saad teada, mida uurivad ajaloolased ja miks meil on vaja ajalugu teada.

Kas ühiskond on aja jooksul muutunud?

See on üks küsimus, mis on ajaloolasi alati huvitanud. Mõned ajaloolased arvavad, et ühiskond muutub pidevalt. Mõtle näiteks sellele, kuidas Sina täna sõpradega suhtled. Mõtle ka sellele, et sada aastat tagasi polnud kellelgi ei mobiiltelefoni ega arvutit.

Teine osa ajaloolasi leiab, et kuna inimene pole aastatuhandetega bioloogiliselt muutunud, on tema elu tänapäeval samasugune, kui oli minevikus. Inimesed suhtlesid omavahel ka sada aastat tagasi – nad kasutasid selleks siis lihtsalt teisi vahendeid.

Suurem osa ajaloolasi arvab tänapäeval, et ühiskond siiski muutub. Mis või kes neid muutusi põhjustab, selle üle aga vaieldakse. Mõni arvab, et muutusi põhjustavad üksikisikud, näiteks suured väejuhid ja poliitikud. Teine väidab, et ühiskonda muudavad leiutised, näiteks trükipress, internet või antibiootikumid. Muutuste põhjusi otsitakse ka looduslikest oludest (jääaeg, vulkaanipursked, maavärinad, põuad) või siis arvatakse, et nende taga on mõni maaväline olend (Jumal, maailmavaim, tulnukad).

Kui oletada, et ühiskond muutub pidevalt, kas siis need muutused on meile vajalikud ja kasulikud? Tõenäoliselt oled kuulnud mõnda vanemat inimest ütlemas, et noored on hukas ja vanasti oli elu hoopis parem. Neid, kes arvavad, et ühiskond muutub järjest halvemaks, on leidunud igal ajastul. Tegelikult me ei oska sellele küsimusele vastata, aga me võime
selle üle arutleda.

Näiteks elad Sina Eesti ühiskonnas ja pead täitma siin kehtivaid reegleid, aga
esiaja inimene elas teistsuguses ühiskonnas ja pidi täitma seal kehtinud reegleid.

Igal inimese tehtud asjal on oma lugu

Näiteks valmistas esimesed lennumasina joonised 15. sajandil kuulus itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener Leonardo da Vinci. Masina, mis suutis aga ka lendu tõusta, ehitas inimene siiski alles kolmsada aastat hiljem.

Leonardo da Vinci jooniste järgi valmistatud lennumasinat saab uudistada ka Tallinnas Energia avastuskeskuses.

Miks on vaja ajalugu tunda?

Ajalugu ümbritseb meid igal pool. Ajalugu on hoonetes, maalidel, fotodel, vanaema kohviveskis. Ajalugu avaldub ka keeles, mida räägime, ja meie harjumustes. Tavaliselt ei
mõelda sellele, et praeguse kultuuri, teaduse ja majanduse loomiseks on kulunud tuhandeid aastaid ja selles on osalenud kogu inimkond.

Maailmas on elanud palju rahvaid. Kõik nad on oma vajadustest tulenevalt midagi uut välja mõelnud – näiteks ratta või põldude niisutamise süsteemi või võtted, kuidas rauda sulatada. Seepärast võibki öelda, et praeguste rikkuste ja teadmiste loomisel on osalenud kogu inimkond. Tänu rahvaste omavahelisele suhtlusele ning kaubavahetusele on need kultuurisaavutused muutunud kõigile kättesaadavaks. Ajaloo tundmine aitab paremini mõista nii varem elanud kui ka teistsuguseid rahvaid, samuti iseennast ja oma rahvast.

Võime öelda, et ajalugu pakub tänapäeva inimesele teadmisi minevikust. Võib-olla aitab ajaloo tundmine ka vältida minevikus tehtud vigade kordamist.

Millal ja miks hakkasid inimesed mineviku vastu huvi tundma?

Seda me kahjuks ei tea, kas minevik ka esiaja inimest huvitas. Teame seda, et esimesed ajalooraamatud kirjutati umbes 2500 aastat tagasi Kreekas.

Ajaloo isaks peetakse kreeklast Herodotost. Ta oli esimene, kes tahtis tulevastele põlvedele jäädvustada oma aja silmapaistvaid inimesi ning sündmusi. Kuid oma teostes kasutas ta veel rohkesti legende, müüte ja mälestusi.

Ajalooteadusele pani aga aluse Herodotose kaasaegne kreeklane Thukydides [loe: thuküdides]. Thukydides oli esimene ajaloolane, kes mõtles ka selle peale, miks mingi sündmus toimus. Thukydides jättis kõrvale müüdid ning toetus faktidele. Ta kirjutas sellistest
sündmustest, kus ta ise osales.

Sageli arvatakse, et ajaloolane oskab täpselt öelda, kuidas asjad minevikus olid. Tegelikkuses uurib ajaloolane minevikku vastavalt oma oskustele ja võimalustele. Seepärast võib ajaloolane sageli üksnes oletada, kuidas inimesed minevikus elasid.

Ajalooline fakt on kindel teadmine, et mingi sündmus on toimunud või mõni
inimene on elanud. Näiteks see, et Sina praegu elad, on ajalooline fakt.

Järgmised ajaloolaste põlvkonnad omakorda kas täiendavad neid oletusi või siis lükkavad need ümber.

Ajaloo vastu tuntakse huvi väga erinevatel põhjustel. Näiteks võimaldab varasemate haiguste uurimine koostöös praeguste bioloogidega välja töötada vaktsiine. Kuid ajalugu ei uurita ainult selleks, et ühiskonda paremaks muuta või minevikust tõde teada saada.

Ajalugu uuritakse ka seepärast, et mõnele inimesele lihtsalt meeldib minevikus tuhnida. Ajalooallikate otsimine, väljakaevamine ja tõlgendamine, mis võis minevikus juhtuda, pakub inimestele naudingut.