Mis on ajalugu? Kuidas Sa ajalooga kokku puutud? Miks on kasulik ajalugu uurida ja tunda? Kas Sina teed ajalugu?

Ajalugu algas siis, kui sündis esimene inimene. Ajalugu on lugu inimkonna minevikust. See on lugu sellest, kuidas möödunud aegade inimesed on elanud, töötanud ja mõelnud. Eesti ajalugu räägib meie maa ja rahva ajaloost. See on meie ja meie esivanemate lugu.

Ajalugu on kõikjal Sinu ümber. Sa märkad seda kindlasti oma kodupaigas. Sulle võib silma hakata mõni väga vana maja, mis on kaunilt korda tehtud, või vastupidi, kurvalt paremaid päevi ootamas. Või näed seal uhket ausammast, mille püstitamise põhjuseid tuleb otsida minevikust. Sulle võib olla avastuseks, et armastatud kelgumägi ei olegi mingi lihtne küngas, vaid hoopis muistse linnuse asupaik. Igal esemelgi on oma lugu jutustada. Vanaemal võib pööningul leiduda mõni vana tööriist või kummut, kaunistustega albumis on aga vanad mustvalged fotod.

Enese teadmatagi järgid Sa kombeid, mis on väga vana päritoluga. Oled ehk tähele pannud, et paljud tähtpäevad meie kalendris on seotud mõne ajaloolise sündmusega. Eestimaa kohanimed, kõnekäänud ja vanasõnad – need kõik on pärit minevikust. Ka Sinu ees- ja perekonnanimel on oma ajalugu. Paljud muusikud, kunstnikud ja kirjanikud on saanud oma teoseid luues innustust ajaloost. Spordivõistluski pole ainult tänapäevane nähtus – inimesed viskasid oda ja jooksid võidu juba tuhandeid aastaid tagasi.

Miks on kasulik ajalugu õppida ja tunda? Paljude inimeste jaoks on ajalugu lihtsalt huvitav. Ajaloosündmustest jutustavad filmid ja raamatud pakuvad meelelahutust. Kindlasti oled Sa ka ise näinud mõnda vahvat ajaloofilmi, võib-olla koguni on kätte juhtunud mõni ajaloosündmustest pajatav raamat. Reisides oled ehk märganud, et millegipärast tunglevad inimesed just vanade losside ja kirikute ümber. Ajalugu tõmbab – põnev on elada kaasa kunagiste inimeste vapratele tegudele ja leida minevikust eeskujusid.

Ajaloost rohkem teada saades hakkad tähele panema sündmuste omavahelisi seoseid või lausa teatud seaduspärasusi. Neid märgates on Sul kergem mõista tänapäeva maailma, näiteks seda, miks mõned rahvad saavad omavahel paremini läbi kui teised, või miks ei püsi suured, jõuga ühendatud riigid kuigi kaua. Meie, eestlased, oleme oma ajaloo jooksul mitmel korral võõrast võimu tunda saanud. Siiski oleme raskuste kiuste suutnud endale iseseisvuse välja võidelda. Eestlaste kogemus ajaloost kinnitab, et võõras võim ei jää püsima.

Loomulikult märkad Sa ajalooga tutvust tehes, et inimene on teinud üksjagu vigu – on olnud palju vägivalda ja ebaõiglust. Ka minevikus vaevlesid inimesed sarnaste probleemide käes nagu praegu. See, kuidas nad neid probleeme lahendasid, võib tänapäeva inimestele õpetlik olla. Öeldakse ju, et ajalugu õpetab – või vähemalt on meil kõigil võimalus sealt üht-teist õppida. Rumal inimene õpib enda vigadest, tark teiste omadest. Ajaloost õppides oskame ehk kunagi varem tehtud vigu vältida.

Oled Sa mõelnud, kuidas oleks hommikul üles ärgates aru saada, et Sa ei mäleta mitte midagi? Kes tahaks iga päev jalgratast leiutada või kahvli ja noaga söömist üha uuesti ja uuesti õppida? Inimene, kes ei tunne ajalugu, on just selline – mäluta inimene.
Ajalugu on nagu üks varalaegas, millega tutvumine avardab maailma – on võimalik teada saada inimeste edusammudest, aga ka läbikukkumistest. Head õppetunnid on mõlemad.

Kindlasti teed ka Sina ajalugu. Näiteks on Sinu täna jäädvustatud ja internetti üles riputatud fotod homme juba ajalugu. Ka Sinu selle aasta koolitunnistus võib olla Sinu lastelastele üllatavaks kohtumiseks ajalooga. Võib öelda, et Sinu ajalugu algas Sinu sündimise päeval ja iga järgnev päev on olnud lehekülg Sinu isiklikus ajalooraamatus.

Kokkuvõtteks

Ajalugu jutustab inimkonna minevikust. Ajalugu on kõikjal meie ümber – maastikul, vanades majades, nimedes, kommetes, fotodes jne. Ajalooteadmistest on kasu nii mineviku kui ka oleviku mõistmisel, aga ka tulevikuplaanide tegemisel.

Küsimusi ja ülesandeid