ArtiklidEesti keelGümnaasium

Sõna välde

Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest:

  • Sõna on I vältes, kui kõik tema sisehäälikud on I vältes, st kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja sellele järgnev konsonant. (vilu, sadama)
  • Sõna on II vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend II vältes, kuid ükski pole III vältes. (lipud, sõbrad)
  • Sõna on III vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend on III vältes või kui sõna on ühesilbiline. (lippude, sõpru)

Lihthääliku välde

I välde II välde III välde
h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü
ahi, kala, asi, kuri tsehhid, kallata, kassa, kuurid
h — pika vokaali või diftongi järel (stiihiline, psüühiline)		 tsehhide, kallama, kasse, kuuride
h — ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia)
b,d,g
kabi, sadu, magab		 p, t, k
kapid, nutab, lukud		 pp, tt, kk
kappide, nutta, lukke
p, t, k — ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (toopi, lauta, kõiki)
– f, š
šefid, tušiga		 ff, šš
šeffe, tuššidega
f, š — ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (seife, telegraafi (mida?))
j
maja, oja		 – –
v
kivi, kava		 – vv
kivvi, kavva

 

  • Erand. Mõnes ühesilbilises sõnas märgitakse pikk või ülipikk häälik ühe tähega: ma, sa, ta, me, te, nad; mul, sul, tal; mus, sus, tas jne; kel, sel, mil, tol, kes, kus, mis jne; et, ja, ka, ju; oh, ah, jah, noh, säh, kah, aitäh, tohoh jne.

Märkus. Väljatöötamisel on uus häälikuortograafia teooria, mille põhisisuks on see, et häälikul on kaks pikkust: lühike ja pikk

Allikas: Eesti keele grammatika

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
00:00