Sõna välde
Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest:
- Sõna on I vältes, kui kõik tema sisehäälikud on I vältes, st kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja sellele järgnev konsonant. (vilu, sadama)
- Sõna on II vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend II vältes, kuid ükski pole III vältes. (lipud, sõbrad)
- Sõna on III vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend on III vältes või kui sõna on ühesilbiline. (lippude, sõpru)
Lihthääliku välde
I välde | II välde | III välde |
---|---|---|
h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü | hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü | hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü |
ahi, kala, asi, kuri | tsehhid, kallata, kassa, kuurid h — pika vokaali või diftongi järel (stiihiline, psüühiline) |
tsehhide, kallama, kasse, kuuride h — ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) |
b,d,g kabi, sadu, magab |
p, t, k kapid, nutab, lukud |
pp, tt, kk kappide, nutta, lukke p, t, k — ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (toopi, lauta, kõiki) |
– | f, š šefid, tušiga |
ff, šš šeffe, tuššidega f, š — ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (seife, telegraafi (mida?)) |
j maja, oja |
– | – |
v kivi, kava |
– | vv kivvi, kavva |
- Erand. Mõnes ühesilbilises sõnas märgitakse pikk või ülipikk häälik ühe tähega: ma, sa, ta, me, te, nad; mul, sul, tal; mus, sus, tas jne; kel, sel, mil, tol, kes, kus, mis jne; et, ja, ka, ju; oh, ah, jah, noh, säh, kah, aitäh, tohoh jne.
Märkus. Väljatöötamisel on uus häälikuortograafia teooria, mille põhisisuks on see, et häälikul on kaks pikkust: lühike ja pikk
Allikas: Eesti keele grammatika
See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!