viiking – rüüsteretkel olev skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast

viikingiaeg – Euroopa ajaloo periood, mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked (u 800-1050)

ting – rahvakoosolek Skandinaavias

ruunid – viikingite tähestik

saaga – lugulaul

skald – lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas

Kuni 1000. aastani kummardasid skandinaavased omi jumalaid – Odinit, Thori, Freyri ja paljusid teisi, rääkisid sama keelt ja jagasid üht kultuuriruumi ning kombeid.

Viikingite  asundused:

Viikingite liikumised:

Lääne-Euroopa tundis neid kui julmade põhjast tulnud sõdalaste – normannide e. viikingitena. Pikka aega arvati keskaegsetele kroonikatele tuginedes, et viikingiaegsed skandinaavlased olid eelkõige röövlid ja sõjamehed, ning kultuur oli väga algelisel tasemel. Tänaseks on selge, et enamus haris neist põldu.

Viikingi pikkmaja:

Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.

Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Tuntud olid viikingid ka ohtlike mereröövlitena, kes tungisid kallale kaubalaevadele ja riisusid rannikualasid. Viikingite röövretked ulatusid Vahemerele ja jõgede kaudu ka Mustale merele.

Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Viikingiretkedega tegelesid (eriti 11.–12. sajandil) ka eestlased, eeskätt saarlased.

Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.

Viikingiteühiskonnas oli suurim võim, maavaldused ja rikkused kuningatel ja nende kaaskondsetel. Võim oli piiratud, kuningaks nimetati viikingiretke juhti. Järgnesid tema sõdalased-ülikud (jarlid). Ülikud elasid perekondade, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega enamasti suurtes taludes või mõisates. Valdava enamuse moodustasid vabad talupojad, kes omasid ühiskonnas vastavalt maatüki suurusele suuremat või väiksemat sõnaõigust. Maaomanikest vabad hääleõiguslikud mehed kogunesid tingidel (1-2 korda aastas), kus valiti kuningaid ja pealikke ja peeti kohut. Aga sõlmiti ka abielusid ning sõlmiti ärikokkuleppeid. Mõned otsused tehti liisuheitmise teel. Suuruselt järgmine grupp moodutus rentnikest, kes tegid sulase ja teenijatööd, tegeles väikekaubandusega või käsitööga. Pea igas viikingi majapidamises oli ori, rikastes isegi mitukümmend, meesorje ohverdati jumalatele, ning vahel maeti neid jõuka mehe või naisega kaasa, mõni üksik ka vabanes, aga ei suutnud üldjuhul positsiooniredelil kuigi kõrgele tõusta.

Viikingiühiskonnas oli tähtis positsioon ka naistel, abielu oli võrdsete osapoolte vahel, nad vaatasid laste ja majapidamise järele, pidasid talu. Kõrgest seisusest naised võisid olla väga mõjukad – avastatud haudadest luksuslikeim kuulub naisele.

Lapsed surid enamuses imiku või väikelapseeas, vahel jäeti soovimatu laps metsa surema, vaesed vanemad müüsid oma lapsi orjadeks, haridus omandati vanematelt, kirjaoskus oli haruldane, polnud ka raamatuid, õpiti peamiselt kodutööde toimetamist, mängiti puust vestetud leludega, jõukamates peredes lõbustas lapsi jutuvestja.

Viikingite oma kirja nimetati ruunikirjaks, see raiuti kivisse, aga kirjutati ka luule ja puule. Mõned perekonnad püstitasid kuulsa sugulase või retke auks kivi. Islandi saagad, kirjeldavad kadunud kuningate ja legendaarsete kangelaste tegusid, kuuluvad Euroopa kirjanduse kullafondi, pandi kirja 12. ja 13. sajandil, enne levisid suulisel teel.

Ruunikivi, mille tekst räägib viikingist, kes hukkus Virumaal (Rootsist pärit kivi):

6. saj suurenes sõjameeste osatähtsus, kuna käis pidev võitlus väikekuningate ja ülikute vahel. Kuna enamik viljakandvast maast oli ülesharitud, siis eriti pere nooremad pojad läksid meeleldi sõjameesteks, sest võisid sõjaretkedel saada rikkust, au, kuulsust ja tõusu ühiskonnaredelil.

Viikingi sõduri võitlusviis:

Viikingitel olid suurepärased laevad, tuntuimad ilusad pikklaevad- kitsad väiksese süvisega sõjalaevad, mis võimaldasid sõita ka madalas vees ja arendada kiirust kuni 10 sõlme, lisaks olid neil lamedapõhjalised parved, kaubalaevad ja väikesed aerupaadid. Palju viikingid jäid elama kas vallutatud maale või maale, kuhu sattusid teelt eksides näiteks Inglismaale, 9.saj  asustati Island, 10.saj lõpus Gröönimaa, 1000.a paiku jõuti ka Põhja–Ameerikasse.

9.saj keskendusid viikingid Euroopa ranniku rüüstamisele – 845. vallutasid mõneks ajaks isegi Pariisi. Nõudsid, selleks et nad lahkuks lunaraha ja siis võisid tulla järgmisel aastal taas vallutama. Viikingipealik Rollo asustas Lääne- Prantsusmaal Normandia.

Rollo klann

Taani ja Norra viikingid tekitasid 9. saj Iirimaale, Inglismaale ja sealsetele saartele skandinaavlaste asundusi. Rootsi viikingid läksid Ida-Euroopasse kuni Bütsantsini. Näiteks Bütsantsi keisri ihukaitsevägi koosnes viikingitest. Idakaubandusest annavad tunnustust põhjamaal araabia müntide leiud. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Väikekuningate omavahelise võitluse tagajärjel moodustati lõpuks 3 riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Kuningad võtsid vastu ristiusu ja sundisid ka oma alamaid seda tegema. Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud ainult kuninga teadmisel ja heakskiidul. Suurima olulisuse saavutas kaubandus ja ohutud kaubateed. Omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi.

TEST:

Viikingid. Ajaloo test. Õiged vastuseid võib olla mitu

Slaid: Viikingid

Loe lisaks viikingitest:

Kes olid viikingid

Viikingiaeg