SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Tasandilised kujundid
Kirjalik liitmine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Algebralised murrud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Peastarvutamine I kooliastmele
Lahutamine 20 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruumilised kujundid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Funktsioonide graafikud
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ratsionaalavaldised
Hariliku murru kordamine
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!