Silbitamine
Häälikud sõnades moodustavad silpe. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks.
Silbitamisel kehtivad reeglid. Näiteks:
- Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi.
- Kui kõrvuti on kaks või rohkem kaashäälikut, siis kuulub viimane neist järgmisse silpi.
- Pikk või ülipikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi.
- Kolme täishääliku järjendist kuulub viimane täishäälik teise silpi.
- Liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi.
- Võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu.
TEST
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. E-täht
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime tähti. J-täht
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. H-täht
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. T-täht
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. U-täht
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Silbitamine. Otsusta, kas sõnad on silbitatud reegli 1 või reegli 2 järgi
Silbitamine. Sõnade loendis on üks sõna valesti silbitatud, leia see
Silbitamine. Vali õigesti silbitatud sõna
Näited
| Sõna | Õige valik |
| met-sast
läk-sin lä-hen numb-rid hom-sed pints-lis-se pal-ju korst-naid or-kes-ter kand-led mat-kak-sid arst-lik vintsk-les ka-lur van-a va-ri ke-da-gi vaa-tab joo-nib jon-nib saa-dab e-lu o-nu u-du i-lus a-gar e-dev sam-mas kot-ti pal-li kas-si pi-ke-maks lü-he-ma-ks suu-re-maks |
REEGEL 2
REEGEL 2 REEGEL 1 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 2 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 2 REEGEL 1 REEGEL 1 REEGEL 1 |
Näited:
| Sõnade loend | Õige valik: valesti silbitatud sõna õigesti silbitatult |
| sü-gis, su-vi, ke-vad, ta-lv
tuu-led, paa-rid, po-oled, ää-red ja-he-dad, to-re-dad, la-me-dad, ke-eru-kad linn-ud, lil-led, kam-mid, kas-sid len-dab, ki-rju, ted-red, kal-dad soo-jad, kää-rid, puu-rid, juur-ed maa-si-kad, lo-ha-kas, mü-ri-seb, pu-del-is me-tsas, lap-sed, kap-sas, trakt-or see-ned, too-res, ju-ures, küü-nal o-li, te-gi, lap-s, na-gu ko-dus, su-vi-ne, mi-da-gi, en-am noo-rem, rõõm-us, ven-na-le, mur-rab vaa-ta, aj-ab, hii-re. sas-sis a-ga, e-lab, se-e, ü-he lõng-a-ke-ra, tä-di-mees, sel-ja-kott, kee-du-pott va-res häst-i nä-gi te-ma an-ti ta-htis toi-tu saa-da tu-vi-de-le val-ge lend-as juur-de võõ-pas krii-di-ga nü-üd hõis-kas toit aru pood maa |
talv
poo-led kee-ru-kad lin-nud kir-ju juu-red pu-de-lis trak-tor juu-res laps e-nam rõõ-mus a-jab see lõn-ga-ke-ra häs-ti tah-tis len-das nüüd a-ru |
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
