Sidesõnad
Sidesõnad
Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paarkümmend:
- ja,
- ning,
- ega,
- ehk,
- või,
- aga,
- kuid,
- ent,
- vaid,
- et,
- kui,
- kuna,
- sest,
- kuni,
- kuigi,
- ehkki,
- nagu,
arhailised
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. T-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. I-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpime tähti. N-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. B-täht
Õpime tähti. P-täht
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. M-täht
Õpime tähti. V-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. D-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
- saati,
- elik
ning liitsõnalised
- justkui,
- otsekui.
Nt
- Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
- See on hea raamat, aga too teine on huvitavam.
- Jüri on noorem kui Mari.
Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu koos ase- või rõhumäärsõnaga:
- nii et,
- nõnda et,
- sellepärast et,
- niikaua kui,
- parajasti kui,
- nõnda nagu,
- kas … või,
- kui … siis,
- ei … ega,
- niihästi … kui ka jne;
- nimi‑ või asesõnafraasiga:
- selleks et,
- samal ajal kui,
- sel ajal kui,
- selle asemel et,
- sellest hoolimata et,
- peale seda kui.
Nt
- See küsimus jääbki lahendamata, niikaua kui kumbki pool järeleandmisi ei tee.
- Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole.
- Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid.
- Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli vihma sadanud.
Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, üldse ei moodusta neid sidesõnad ja, ning, ehk, elik, kuna, kuigi, ehkki, otsekui, justkui.
Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, saati, elik, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu, otsekui, justkui). Nt linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi – Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust. Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses, nt Valvasin ööd kui päevad – Söö, kui maitseb. Paranemine võtab kolm kuni neli kuud – Ole siin, kuni ma tulen. Maria oli komtess ehk krahvipreili – Ehk ta küll kõike teab, ei räägi ta midagi.
Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, saati, nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, nt Tuleksin hea meelega, aga mul pole aega, või seletavad: ehk, elik, nt Ta töötab Eesti Keele Instituudis ehk endises Keele ja Kirjanduse Instituudis. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm.
Alistavad ja alistav-rinnastavad sidesõnad võivad täita väga erinevaid funktsioone, olenevalt sellest, missuguste sõnadega koos nad sidendi moodustavad ja/või missuguseid osalauseid omavahel seovad.
ALLIKAS: Sidesõnad
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!