SELGROOTUD TOIDUAHELAS

Kuigi selgrootute seas on palju taim- või planktontoidulisi loomi, on enamik neist rööveluviisiga tarbijad (taimed toodavad ise toitaineid ning neid nimetatakse tootjateks ehk autotroofideks). Nii vee- kui ka kuivamaa-elustikus on arvestatav hulk selliseid elureid, keda võime toiduahelas nimetada lagundajateks (lagundajaid nimetatakse ka konsumentideks). Näiteks on erinevad raisamatjad väga oluliseks lüliks surnud organismide lagunemisel (põhilise töö surnud loomade lagundamisel teevad küll bakterid ja seened).

Raisamatja ja teotapik

Mesilane, harilik vesikiil ja vihmauss

Taipamaks, kui olulised on ühed või teised elurid loodusele või inimesele, tuleks korraks mõelda, mis juhtuks juhul, kui nad kaoksid. Mesilased pole olulised üksnes inimesele. Kuigi mesilased pole ainsad loomad, kes õistaimi tolmeldavad (taimede sugulise paljunemise aluseks on tarvilik tolmuterade sattumine emakasuudmele — alles seejärel hakkavad arenema vili ja seeme), muutuks nende kadumine õistaimede säilimisele ohtlikuks.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kiilid püüavad toiduks lendavaid putukaid, näiteks sääski. Vihmaussid on äärmiselt olulised mulla kobestajana ja taimejuurte õhutajana, neist omakorda toituvad paljud elurid.

Toiduahelas näitab nool energia liikumise suunda

Looduses ei ole toiduahelaid, vaid keerukad toiduvõrgustikud (need on inimese poolt koostatud mudelid, et lihtsustada tegelikkuse kirjeldamist). Ükski toiduahel ega -võrgustik ei kirjelda kõike looduses toimuvat.

Toiduahel ja ökoloogiline püramiid:

Selgrootute osa on suur ka vee-elustiku toiduvõrgustikus.

Ookeani toiduahelas on selgrootud aukohal

Lisaks vabalt elavatele organismidele on märkimisväärne osa mitmesuguseid parasiite, kes elavad kas kogu elu või mõne aja oma elutsüklist teiste elurite kulul. Parasiitidesse on meil kombeks halvustavalt suhtuda. Nad ise aga on keerulises elustikus oma kindla koha leidnud ning püüavad levida ja paljuneda. Paljude parasiitide elu kohta me infot ei oma. Kindlasti oleks nendeta mõningad liigid praegusel hetkel märksa arvukamad, mõningaid poleks ehk aga saanud tekkidagi.

30 jaapani vapsikut tapab 30 000 mesilast: