SELGROOGSETE MEELED JA ELUVIISID
Eesti loomastikus on umbes 80 liiki (Liik on rühm sarnaste tunnustega elureid, kes saavad vabalt anda viljakaid järglasi.) kalu, 11 liiki kahepaikseid, 5 liiki roomajaid, üle 380 liigi linde ja umbes 65 liiki imetajaid. Loomaliik on enamasti juba väliste tunnuste järgi teistest liikidest eristatav. Loetletud loomaklassidel on kindlad sarnased jooned, mis võimaldavad neid ka peale väliste tunnuste üsna selgelt eristada.
Kalade meeleelundid
Kala aju on lihtne, aga erinevad ajuosad vastutavad erinevate meelte toimimise eest. Sarnaselt on igal loomarühmal võimalik märgata ühe või teise ajuosa suuruse erinevusi, vastavalt loomade kohastumisele.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. V-täht
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Peastarvutamine eelkoolile
Атомы и молекулы
Numbrilised seosed
Õpime tähti. L-täht
Õpime tähti. T-täht
Ruutvõrrand
Kirjalik liitmine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Erinevad ajuosad vastutavad erinevate meeleelundite toimimise eest. Skeemil on inimese aju teistes värvustes, kuna suuremat osa inimese ajust katab otsaju, mida seetõttu nimetatakse suurajuks.
|
Ajuosa |
Vastutusala ja näited |
|
Otsaju |
Otsaju suurus näitab hästi seda, millisele loomarühmale nägemine oluline on. Imetajatel (eriti inimese puhul) lisandub veel mõtlemisvõime ja mälu. |
|
Haistmissagar |
Kahepaiksetel ja roomajatel on eriline Jacobsoni elund, mis võimaldab head haistmist. Kui üldiselt on parem haistmine roomajatel ja imetajatel, siis inimene on nõrgalt arenenud haistmismeelega suur erand. |
|
Vaheaju |
Vaheaju üks osa vastutab hormoonide (hormoonid on bioaktiivsed ergutid) verre sattumise eest. |
|
Keskaju |
Keskaju vahendab peamiselt erinevate ajuosade signaale. |
|
Väikeaju |
Väikeaju vastutab tasakaalu eest. Et kaladel, eriti haidel, ning lindudel tuleb enamasti liikuda lisaks maapinnal kulgemisele ka üles- ja allapoole (kalad vees ja linnud õhus), on neil ka teistega võrreldes suhteliselt suur väikeaju. |
|
Seljaaju |
Seljaaju (pole skeemil kujutatud) reguleerib siseelundite tegevust ning edastab peaajust saadetavaid närviimpulsse (Närviimpulsid on närvirakkudes toimuvad väga nõrgad elektriliste muutuste edasikandumised mööda närvikiude.). |
Lisalugemiseks huvilistele:
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
