Püramiid

Püramiid (kreeka sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid.

Püramiid on disainitud nii, et raskem osa on maapinnale lähemal ja mida rohkem tipu poole, seda vähem on kasutatud materjali. Püramiidi kaal jaotati nii, et see võimaldas iidsetel tsivilisatsioonidel ehitada stabiilseid monumentaalseid struktuure. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivist, mis eeldab minimaalset inimeste tööd.

Püramiide on ehitatud tsivilisatsioonide poolt paljudes maailma paikades. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Aastatuhandeid olid püramiidid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja siis Cheopsi püramiid (ehk Giza suur püramiid), mõlemad Egiptuses; Cheopsi püramiid on ainus vanaaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist (koos suurte punaste graniidiplokkidega, mida on kasutatud mõndades sisemistes kambrites), ja seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. See koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5–15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit, kattes 13 aakrit (5,265 hektarit). Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 m, millest on tänapäeval alles vaid 137 m, üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.

Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. Üks tuntumaid on Louvre’i püramiid Pariisis Louvre’i kunstimuuseumi õues: 20,6 meetri kõrgune klaasehitis, milles paikneb muuseumi sissepääs. Ameerika arhitekti Ieoh Ming Pei projekteeritud rajatis valmis 1989. aastal.