PÕLDUDE TEKKIMINE

Nisupõld

Eesti aladele jõudsid põllutaimed lõunapoolsete rahvaste kaudu tuhandeid aastaid pärast esimete inimeste saabumist Eesti aladele. Teraviljadest hakati kõige enne kasvatama nisu ja otra, hiljem leivavilja rukkist ning kaera. Viimaste eellasteks olid põllu-umbrohud.

Alepõld

Eestis on karja kasvatatud ja põldu haritud umbes 5000 aastat. Esimesed põllud rajati nii, et raiuti mingil maa-alal kõik puud, mis seejärel põletati ning tuhasele maale külvati teravili. Sel viisil tekkinud põlde nimetatakse alepõldudeks. Kuna tuhk oli taimedele väetiseks ning põletamine oli hävitanud umbrohud, siis andsid sellise põllud algul head saaki. Mõne aastaga jäi aga saak väiksemaks, kuna toitaineid jäi vähemaks ning lokkama hakkasid umbrohud. Seetõttu rajati uus põld kuskile mujale.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Põlispõllud

Põlispõldudeks nimetatakse põldusid, mida haritakse paljude inimpõlvede jooksul ning mille viljakus pideva väetamise tõttu säilib. Selliste põldude rajamiseks oli vaja koduloomi, kuna neid kasutati kündmisel ja äestamisel ning nende sõnnik oli väetiseks.

Viljavaheldus

Ühte ja sama taime ei saa kasvatada ühe koha peal liiga kaua, sest taim võtab mullast ära kõik vajalikud toitained ning kurnab mulla sel viisil ära. Siis suureneb põllul ka kahjurite ja umbrohtude ning taimehaiguste hulk. Mitmed põllukultuurid rikastavad mulda (nt ristikud, hernes, põlduba) , mistõttu kasvatatakse põldudel neid vaheldumisi tera-ja juurviljadega. Söödiks nimetatakse põldu, millele mitme aasta jooksul ei külvata midagi. Sööte kasutati karjamaadena.

Odrapõld

Rukipõld

Kaerapõld

Liblikõielised

Liblikõielised taimed (nt aedhernes, aeduba, ristik jt) elavad sümbioosis bakteritega. Sümbioosiks nimetataksee organismidele vastastikku kasulikku kooselu. Nimelt saavad liblikõielised bakterite kaasabil toitained kätte otse õhust, kuna nende juurtel elavad mügarbakterid muudavad õhulämmastiku neile vajalikeks lämmastikühenditeks. Bakterid ise aga saavad juurtest mitmeid oragaanilisi aineid.

Hernes

Ristik

Põllutööriistad

Algul valmistati põllutööriistad puidust, hiljem kasutati ka pronksi, kuid need murdusid kergesti. Rauast tööriistade valmistamisega aga muutus põlluharimine tõhusamaks. Näiteks kasutati raudatra kündmisel, sirpi viljalõikamisel ja kirvest metsade mahavõtmiseks ja vikatit heina niitmiseks.

20 saj. hakati aga põldu harima traktoriga ja kuna seeläbi vähenes inimtöö vajadus, hakati põllumaid laiendama.

TEST