PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik lahutamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kell ja kellaaeg
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine 10 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Väike protsendiamps
Ruumilised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Peastarvutamine eelkoolile
Protsendid põhikooli matemaatikas
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine 20 piires
Tasandilised kujundid
Algebralised murrud
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1m=100cm= 0,001 km, siis on 1 cm 100 kord väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm=0,00001. Seega 4cm=0,00004 km.
HARJUTUS:
MÄNGUD:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!