Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri kaugusel ja kujundab meie ilma ning kliimat. Päikese mass on Maast 300 000 korda suurem, kuid tihedus väiksem. Pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi C.

Osa kiirgusest peegeldub tagasi, osa neeldub:

Neeldunud päikesekiirgus kulub jää sulatamiseks, vee aurustamiseks, fotosünteesiks, õhu soojendamiseks.

Maakera erinevad paigad saavad päikesekiirgust erinevas koguses, sest pilved takistavad. Tähtis on kiirte langemisnurk ja päeva pikkus (valge aja kestvus).

Millest sõltub õhutemperatuur? Mida kõrgemal on päike, seda suurem on kiirte langemisnurk ning seda rohkem soojust neeldub aluspinnas.

Näiteks ekvaatoril on päike seniidis, seal soojendab kiirgus maapinda ja vett väga tugevalt.

Polaaraladel aga ei sula igijää ja igilumi ära, kuna aluspind peegeldab 70-95% kiirgusest tagasi. Samuti on neil aladel päikesekiirte langemisnurk väga väike.

Kõige vähem peegeldab kiirgust tagasi mets, 5-10%. Päikesekiirguse tagasipeegeldumine sõltub kiirte langemisnurgast ja aluspinnast. Päikesekiirte langemisnurga 20 kraadi puhul peegeldub veepinnalt tagasi 90% kiirgusest. Lõuna- ja põhjapöörijoone läheduses asuvad kõrbed saavad kõige enam kiirgust, taevas on pilvitu ja päike käib kõrgelt.

Kuidas sõltub õhutemperatuur päeva pikkusest? Ööpäevas on 24 tundi, sest selle ajaga teeb maakera täispöörde ümber oma telje. Ekvaatoril on öö ja päev võrdse pikkusega. Põhjapoolkeral on pikim päev suvisel pööripäeval 22.juunil, siis on Päike seniidis pöörijoone kohal. Talvisel pööripäeval on meil lühim päev, 22.detsembril, sest päikesekiirte kaldenurk on väike. Juunis on valget aega 3 rohkem kui detsembris (18 tundi vs 6 tundi).

Polaaralad saavad suvel päikesekiirgust 24 tundi, see on polaarpäev, talvel ei tõuse päike üle horisondi, siis on polaaröö.

Miks aastaajad vahelduvad?

Aastaajad tekivad tänu Maa tiirlemisele ümber Päikese ning seetõttu, et maakera mõtteline pöörlemistelg on kaldu.

Maa teekond ümber Päikese

Kui põhjapoolkeral on talv, siis lõunapoolkeral on suvi. Talvel on poolkera päikesest eemale pööratud, suvel Päiksele lähemale pööratud. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on kõikjal maakeral öö ja päev ühepikkused, ekvaatoril asub sel ajal päike seniidis.

Kuidas tekivad soojusvöötmed? Maakera liikumisel ümber päikese saavad erinevad piirkonnad maakera kuju tõttu erineva hulga soojust, seetõttu kujunevad kliimavöötmed.

Palavvöötmes pole aastaaegu, sest päikesekiired langevad suure nurga all ja öö ning päev on peaaegu ühepikkused. Palavvööde ulatub kahele poole ekvaatorit kuni 23,5 laiuskraadini.

Külmvööde asub pooluste ümbruses, alates 66,5 laiuskraadist, siin on polaarpäev ja –öö, 2 aastaaega. Parasvööde asub 23,5 kuni 66,5 laiuskraadi vahel ja siin esineb neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv.