Eesmärk on sündmusele vastava meeleolu loomine. Selline kõne peaks sisaldama midagi väga omanäolist ja just sellele publikule sobivat. Sündmuskõned peavad olema lühikesed ja põimitud muu tegevusega. Siia kuulub nt

• koolilõpukõne,
• tervituskõne,
• õnnitluskõne,
• tänukõne, 
• matusekõne.

Koolilõpukõne

Pea meeles, et sa ei esinda ennast isiklikult, vaid tervet lendu. Häid soovitusi leiad ka siit.

Pöördu kohalviibijate poole, hea on rühmi eraldi mainida (Kallid koolikaaslased, õpetajad, lapsevanemad!). Pane tähele! Jälgi, et ükski rühm ei ununeks!

• Meenuta midagi toredat (lugu peaks kõnetama kõiki, mitte vaid üht kindlat sõpruskonda).
• Kasuta tsitaate kirjandusest või miks mitte ka armastatud õpetajate kõnepruugist (viimasel juhul peavad need „killud” üldtuntud olema).
• Kujutle tulevikku (mis lõpetajaid ees ootab). 
• Täna kõiki, kes on tänu väärt: õpetajaid ja teisi koolitöötajaid (näiteks tuleta meelde koka- või riidehoiutädi), vanemaid ja lähedasi ja miks mitte ka kõiki koolivendi-õdesid hea seltskonna eest.

Tervituskõne

Sellega ütled koosviibijaile tere tulemast, aitad üritusele sisse elada.

• Anna edasi tere-tulemast-soov (Tere kõigile Saarepuu suguvõsa suurtele ja väikestele liikmetele!).
• Selgita, miks kokku on tuldud (kes te olete kogunenud suguvõsa 10. suurkokkutulekule).
• Maini, mis on ürituse nael (avame mälestuskivi esiisa talu maadel). 
• Tutvusta, millega üritus lõppema on plaanitud (suur perekonnasimman).

Õnnitluskõne

Õnnitluskõnet peetakse sünnipäeval, pulmapäeval, soolaleivapeol jne.

• Pöördu õnnitletava(te) poole (Kallid vanaema ja vanaisa).
• Põhjenda õnnitlust (kuldpulmapäev).
• Kui räägid rühma nimel, nimeta õnnitlejad (kõik teie lapselapsed). See pole alati vajalik, tihti on iseenesest mõistetav, keda esindad. Mõtet on sel suuremal või ametlikumal koosviibimisel, kus kõik kõiki ei tunne.
• Viita, mis sind õnnitletava(te)ga seob (lapselapse puhul on see niigi selge, kuid nt malevakaaslase sünnipäeval võiks täpsustada).
• Meenuta midagi toredat (lõbus juhtum lapsepõlvest).
• Kirjelda midagi õnnitletava(te) tegevusest ja/või anna edu ja õnne saladus (lahke meel ja soe süda, avatus kõigele heale). 
• Anna üle kingitus ja õnnitle (et see lamp valgustaks teie ühist eluteed veel kaua).

Tänukõne

Peetakse tavaliselt pärast õnnitluskõnet.

• Pöördu õnnitlejate või kohalviibijate poole (Kallid sõbrad).
• Põhjenda pöördumist (tore, et olete leidnud aega mu soolaleivapeole tulla).
• Meenuta midagi (alles lappasime koos korterikuulutusi).
• Soovi midagi tulevikuks (et hakkame veel tihti siin kokku saama). 
• Humoristlik kild kingituse, vastukülaskäigu vms kohta (selle panniga hakkan teile kooke praadima, aga peksan välja, kui liiga kauaks külla jääte).

Matusekõne

Seda kõnet on emotsionaalselt väga raske pidada, eriti kui lahkunu oli lähedane. Paraku võib kurb vajadus matusekõnet pidada ka sinul ette tulla.

Kõneledes võid pöörduda leinajate poole või siis kadunukuse enda poole (sina– või teie-vormis). Viimane variant on emotsionaalselt raskem. Lihtsam on rääkida elavatega, kui luua oma esinemises ühendus teispoolsusega. Aga kui tunned, et saad hakkama, võid seda muidugi teha.

Lahkunust räägi alati head.

• Väärtusta tema käitumist (hindas lugemist, oli hea sportlane).
• Anna talle hinnang kui suurepärasele sõbrale, sugulasele, kaaslasele.
• Leia midagi, mille poolest ta eriti meelde jääb.
• Avalda kaastunnet omastele (juhul kui ise nende hulka ei kuulu).
• Soovi lahkunule rahu vms.

Matusekõne peab olema küll hoolikalt läbi mõeldud ja koostatud, kuid seda ei sobi paberilt ette lugeda. Kui oled väga endast väljas, katsu teha võimalikult lühidalt. Matusekõnet ei sobi alustada sõnadega

Mul on au ja rõõm; Mulle on tehtud ülesandeks.

Lõpetada ei kõlba sõnadega

Tänan tähelepanu eest! Lõpp. Kõik.

Kõne loomiseks on tegelikult tuhat võimalust, peatükis antud soovitused on pigem orientiiriks, kuidas neid pidada.

Küsimused ja ülesanded

1. Koosta paariminutiline sündmuskõne, liik vali ise.

• Esita kõne klassikaaslastele.
• Hinda ühe klassikaaslase kõnet. Hindamisjuhise saad siit.
• Valige rühmatööna kolm parimat kõnet. Iga rühm põhjendab oma arvamust.

2. Mis oli ülesande juures kõige raskem?
3. Kuula Eesti Vabariigi presidentide kõnesid vabariigi aastapäeva pidulikul kontserdil: 1) Lennart Meri, kõne algus 6.56, kõne lõpp 49.30 ; 2) Arnold Rüütel, kõne algus 8.33, kõne lõpp 35.12; Toomas Hendrik Ilves, kõne algus 8.09, kõne lõpp 29.05; Kersti Kaljulaid, kõne algus 30.59. kõne lõpp 56.52. Kuna kõned on pikad, võib aja kokkuhoiu eesmärgil kuulata iga kõne algust, lõppu ja lisaks umbes viis minutit kõnet. Tee iga kõne põhjal kokkuvõte, järgides järgmisi näpunäiteid.

• Kuidas esineja kõnet alustas?
• Milliseid teemasid esineja käsitles?
• Kas ja milliseid tsitaate kõnes esines?
• Kui jälgitav kõne oli?
• Kuidas esineja kõne lõpetas?
• Milline kõne sulle kõige rohkem meelde jäi ja miks?

4. Analüüsi Mari Liis Lille kõne „Mis on sellel pildil valesti?“ ülesehitust ja sisu. Kuidas kõnet on alustatud ja lõpetatud, kuidas on pealkirjas esitatud kujund kõne sisuga seotud, milline on ettekande sõnum?