Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile. II osa
Kaheosaline ühiskonnaõpetuse õpik katab mõlemad gümnaasiumi kohustuslikud kursused. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu. Õpiku üks peamisi eesmärke on arendada õpilastes kriitilist mõtlemist ning tekitada huvi ühiskondlike ja poliitiliste protsesside vastu.
- Praktilised näited.
- Annab võimaluse argumenteerida, arutleda ja mõtiskleda.
- Arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet.
- Äratab huvi osaleda demokraatlikes protsessides.
- Peatükkide sees lingid lisamaterjalidele.
Digiõpiku aluseks on 2023. aasta neljas, uuendatud kordustrükk.
Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile, II osa
Ühele kasutajale 1 aasta.
- III ÜHISKONNA MAJANDAMINE
- 3.1 Majanduse kolm põhiküsimust Tutvu sisuga
- 3.2 Majandussüsteemid
- 3.3 Majanduse toimimine
- 3.4 Nõudlus, pakkumine ja hinnad
- 3.5 Majanduskasv ja majanduse tsüklilisus
- 3.6 Ettevõtlus
- 3.7 Rahvastik ja tööjõud
- 3.8 Tööturu toimimine ja reguleerimine
- 3.9 Tarbimine ja tarbimisvalikud
- 3.10 Riigi roll majanduses
- 3.11 Valitsuse tööriist – eelarvepoliitika
- 3.12 Raha, pangad ja rahapoliitika
- 3.13 Inimene turumajanduses
- 3.14 Välismajandussuhted
- IV MAAILMA ARENG JA MAAILMAPOLIITIKA
- 4.1 Mis on rahvusvahelised suhted ja kuidas need toimivad?
- 4.2 Rahvusvaheliste suhete uurimine
- 4.3 Maailma mitmekesisus
- 4.4 Üleilmastumine vs regionaliseerumine
- 4.5 Rahvusvaheline julgeolek
-
4.6 Rahvusvahelised organisatsioonid
- Rahvusvahelised organisatsioonid
- Majanduslikud kaalutlused
- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
- Euroopa Liit (EL)
- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE)
- Euroopa Nõukogu (EN)
- Läänemeremaade Nõukogu (LMN)
- G7, G20, BRICS
- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
- 4.6 Kordamisküsimused
- 4.7 Rahvusvaheline kaubandus
- 4.8 Rahvusvaheline konflikt ja selle lahendamine
- 4.9 Maailma areng
- 4.10 Arengukoostöö ja humanitaarabi
- 4.11 Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid
- 4.12 Piirideülene kuritegevus
- 4.13 Inimõigused ja rahvusvaheline poliitika
- 4.14 Rahvusvaheline õigus
- 4.15 Rahvusvaheline humanitaarõigus
- 4.16 Rahvusvaheline kriminaalõigus
- Mõistesõnastik
Tõnis Saarts on Tallinna ülikooli üldpolitoloogia lektor ning riigi- ja poliitikateaduste doktorant. Tema teadustöö on seondunud enim parteisid ja parteisüsteeme võrdleva poliitilise analüüsiga.
Liana Roosmaa on Tallinna ülikooli üldpolitoloogia lektor ning riigi- ja poliitikateaduste doktorant.
Lisaks akadeemilisele tööle on tal kogemus ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate täiendkoolituse alal Euroopa Liidu valdkonnas.
Maris Lauri on majandusanalüütik ja poliitik, olnud ka rahandusminister. Maris on tegutsenud õppejõuna ning pidanud teoreetilisi ja praktilisi majandusküsimusi käsitlevaid loenguid ning koolitusi asutustes ja ettevõtetes.
Heiko Pääbo on Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi lektor ja Balti õpingute keskuse juhataja. Tema uurimisfookuseks on mälupoliitika ja rahvusvahelised suhted.
René Värk on Tartu ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse dotsent ning kaitseväe ühendatud õppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent. René õpetab erinevaid rahvusvahelise õigusega seotud õppeaineid.
