Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile. I osa
Kaheosaline ühiskonnaõpetuse õpik katab mõlemad gümnaasiumi kohustuslikud kursused. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu. Õpiku üks peamisi eesmärke on arendada õpilastes kriitilist mõtlemist ning tekitada huvi ühiskondlike ja poliitiliste protsesside vastu.
- Praktilised näited.
- Annab võimaluse argumenteerida, arutleda ja mõtiskleda.
- Arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet.
- Äratab huvi osaleda demokraatlikes protsessides.
Digiõpiku aluseks on 2023. aasta neljas, uuendatud kordustrükk.
Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile, I osa
Ühele kasutajale 1 aasta.
- I ÜHISKOND JA SELLE ARENG
- 1.1. Ühiskond ja selle ülesehitus Tutvu sisuga
- 1.2. Sotsiaalne kihistumine
- 1.3. Kihistumise teisi vorme ja tulemusi
- 1.4 Heaoluriik
- 1.5 Rahvus, rahvusvähemused ja rahvuslik kihistumine
- 1.5a Sooline ja regionaalne kihistumine
- 1.6 Ühiskondlikud muutused
- 1.7 Ühiskondade moderniseerumine
- 1.8 Modernse maailmatunnetuse sünd: renessanss ja valgustus
- 1.9 Modernse ühiskonna kujunemine – teaduse ja tehnika areng
- 1.10 Modernne ühiskond kui tööstusühiskond
- 1.11 Modernse ühiskonna kujunemine – muutused rahvastikus ja ühiskonnas
- 1.12 Modernse ühiskonna kujunemine – riikluse areng
- 1.13 Eesti ühiskonna moderniseerumine
- 1.14 Modernse ühiskonna teisenemine ja käsitlused nüüdisaegsest ühiskonnast
- 1.15 Nüüdisaegne ühiskond: tehnoloogia, majandus ja tööelu
- 1.16 Nüüdisaegse ühiskonna kujunemine: ühiskond ja poliitika
- II DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE
- 2.1 Ideoloogiad
- 2.2 Poliitilised režiimid
- 2.3 Demokraatlik valitsemine Tutvu sisuga
- 2.4 Erakonnad ning nende roll poliitilises süsteemis
- 2.5 Erakonnasüsteemid
- 2.6 Valimised ja valimissüsteemid Tutvu sisuga
- 2.7 Kodanikud valijatena Tutvu sisuga
- 2.8 Riik ja tema funktsioonid
- 2.9 Parlamendid ja nende funktsioonid
- 2.10 Täidesaatev võim ja valitsemine kohalikul tasandil
- 2.11 Kohtuvõim ja riigi kontroll
- 2.12 Kodanikeühiskond
- Mõistesõnastik
Tõnis Saarts on Tallinna ülikooli üldpolitoloogia lektor ning riigi- ja poliitikateaduste doktorant. Tema teadustöö on seondunud enim parteisid ja parteisüsteeme võrdleva poliitilise analüüsiga.
Liana Roosmaa on Tallinna ülikooli üldpolitoloogia lektor ning riigi- ja poliitikateaduste doktorant.
Lisaks akadeemilisele tööle on tal kogemus ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate täiendkoolituse alal Euroopa Liidu valdkonnas.
Maris Lauri on majandusanalüütik ja poliitik, olnud ka rahandusminister. Maris on tegutsenud õppejõuna ning pidanud teoreetilisi ja praktilisi majandusküsimusi käsitlevaid loenguid ning koolitusi asutustes ja ettevõtetes.
Heiko Pääbo on Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi lektor ja Balti õpingute keskuse juhataja. Tema uurimisfookuseks on mälupoliitika ja rahvusvahelised suhted.
René Värk on Tartu ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse dotsent ning kaitseväe ühendatud õppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent. René õpetab erinevaid rahvusvahelise õigusega seotud õppeaineid.
