Maa tiirlemisest ümber Päikese on tingitud aastaaegade vaheldumine, kuna telg on kaldu, siis saavad erinevad laiused erineva koguse päikesekiirgust.

Kui põhjapoolus on suunatud Päikese poole, siis saab see piirkond rohkem soojust ja valgust (öö on lühike), nendel aladel on suvi, lõunapoolkeral on samal ajal talv (öö on pikk).

Aastaaegadega on seotud pööripäevad ja pöörijooned.

Talvisel pööripäeval asendub polaaröö poolusel polaarpäevaga, 21.detsembril. Polaarpäev kulmineerub 22.juunil, suvisel pööripäeval, siis on Päike kõrgeimas asendis taevavõlvil.

Kevadisel pööripäeval on mõlemad poolused Päiksest ühekaugusel, öö ja päev on ühepikkused, 21.märtsil. Sügisene võrdpäevsus on 23.septembril, siis hakkab põhjapoolkeral öö pikenema, maapind ja õhk jahtuma.

Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Miks aastaajad:

Globaalne õhuringlus tähendab kogu Maad ümbritseva õhkkonna liikumist, mis üldjoontes toimub ringliikumisena ekvaatorilt pooluste suunas ja sealt tagasi.

Ekvaatoril langevad päikesekiired aluspinnaga risti, see soojeneb ja soojendab enda kohal olevat õhku. Soe õhk on kerge ja tõuseb üles, jõudes pooluseni õhk jahtub ja laskub. Päikesekiirguse langemisenurk maakerale:

Õhu liikumine on tegelikkuses keerulisem, sest maapind pole tasane, mägised alad vahetuvad tasaste ja veealadega. Kõige rohkem mõjutab õhu liikumist maakera pöörlemine ümber oma telje, tekib Coriolise jõud. Selle jõu mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.

Nt jõgedel on lauge vasak kallas, parem kallas on järsk. Lennukitele mõjub sama jõud. Coriolise jõudu on uurinud ka K. E. Von Baer, põhjapoolkera jõgede järskude paremkallaste teket.

Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid on aluspinna värvus, materjal, reljeef, veepinna vaheldumine mägedega.

Mere kohal puhuvad alati suurema kiirusega tuuled, mets ja mäed takistavad õhu liikumist.

Maakera tuuled jaanuaris:

Maakera tuuled juulis:

Passaadid tekivad ekvaatori ümbruses, puhuvad Coriolise jõudude mõjul põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust. Passaadid ja läänetuuled on püsivad tuuled, mis hõlmavad kogu maakera.

Kohalikud tuuled on mussoonid, briisid, oru-, mäe-, liustikutuuled. Mäe- ja orutuuled:

Briis:

Mussoonid on ühest suunast puhuvad tuuled, mis muudavad suunda aastaajaliselt. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile, nt Indias.

Mussoonid tekivad seetõttu, et maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Fööni tekkemehhanism:

Õhuringluse mõju Eesti kliimale. Euraasia mandri lähedalt möödub loodes soe Golfi hoovus ja selle põhjapoolne jätk, Põhja-atlandi hoovus.

Meil valitsevad lääne- ja edelatuuled toovad Eestisse sooja ja niisket õhku, kuna õhumassid pärinevad sooja veemassi kohalt. Maailma tuuled:

Meil domineerib mereline kliima, mis silub temperatuurikõikumisi. Eestis on talved soojad ja suved jahedapoolsed. Mere mõjul pikenevad ka kevad ja sügis. Kevad on pikalt jahe, sügis aga soe. Külmeim talvekuu on veebruar, mandrilise kliimaga aladel aga jaanuar. Mereline kliima on niiskem, rannikualadel esineb tihti udu. Mandriline kliima on suhteliselt kuiv.

Väga suurt mõju avaldab maailma kliimale piki Vaikse ookeani Peruu ja Ecuadori rannikut liikuv soe pindmine vesi. Soe vesi takistab alt külmema ja toitaineterikkama vee ülestõusu, põhjustades kalade kadumise rannikuveest. Suur ookeani konveiervöö:

Tavaliselt tekib El Nino jõulude paiku ja kestab paar kuud. Viimastel aastakümnetel on sagenenud ja pikenenud sooja vee kandumine rannikule. Samal ajal on õhumasside muutuse tõttu põud Austraalia keskosas, Indoneesias, tugevad tormid Vaikse ookeani keskosas ja tugevad vihmasajud Lõuna-Ameerika kõrbelisel rannikul.

Väga kaua puhuvad tugevad idatuuled põhjustavad La Nina nähtust, kus külm vesi liigub Vaike ookeani keskossa. See põhjustab orkaane Atlandi ookeanil ja ebatavaliselt ägedaid mussoonvihmasid Indias (üleujutused).