Õhk koosneb peamiselt kahest gaasist, hapnikust (21% õhu ruumalast) ja lämmastikust (78% õhu ruumalast). Umbes 1% õhu ruumalast moodustavad väärisgaasid, peamiselt argoon (0,93%). Väga vähesel määral leidub õhus ka süsihappegaasi (CO2) ning heitgaase. Nende gaaside kogus on väga väike ning on eri kohtades erinev. Lisaks on õhus ka veeauru, kuid selle sisaldus sõltub ilmastikust.

Pilved koosnevad õhust välja kondenseerunud veeaurust

Hapnik on kõige tähtsam õhu koostisosa, tänu hapnikule on maapeal elu – kõik elusorganismid vajavad elamiseks hapnikku. Hapnik satub õhku fotosünteesi käigus – rohelised taimed toodavad fotosünteesi käigus süsihappegaasist glükoosi ning lisaks eraldub ka hapnik.

Amazonase vihmamets. Vihmametsades toimub peamine hapniku taastootmine

Atmosfääri ülemistes kihtides leidub ka osooni (O3). Osoon kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest.

Atmosfääri ülemistes kihtides olev osoon kaitseb meid UV kiirguse eest

Loe lisaks:

• Õhk