Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides.

Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:

• tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
  
• poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
• veerandnoot on seest täis e musta noodipeaga ja noodivarrega,
  
• kaheksandiknoot (1/8) on musta noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
  
• kuueteistkümnendik (1/16) noot on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.

Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.

Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad, e naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks 8-ndik noodiks jne.

Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. 8-ndik noote grupeeritakse ühe sidejoonega, 16-ndik noote aga kahe sidejoonega. St vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.