Nimisõnad on sõnad, mis märgivad asju (elusolendeid, esemeid jne). Nimisõnad saavad üldjuhul olla nii ainsuses kui ka mitmuses: laps, lapsed.

Nimisõnu saab käänata: palliga, õhus, laual.

• Nimisõnad on tüüpjuhul käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis nimetavad asju (esemeid, olendeid jne) ning saavad lauses esineda aluse ja sihitisena. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat.
• Tüüpiliste nimisõnade kõrval on ka tähenduslikult teiseseid nimi­sõnu, mis väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnad võivad täita ka teistele sõnaliikidele iseloomulikke süntak­tilisi funktsioone: esineda määrsõna kombel määrusena, nt Tüdrukud kuulasid laupäeval muusikat (nagu Tüdrukud kuulasid eile muusikat), omadussõna kombel täiendina, nt poisi raamat (nagu hea raamat), ning öeldistäitena, nt Joosep on üliõpilane (nagu Joosep on imelik).
• Tähenduse alusel eristatakse mitmeid vastandlikke nimisõnade lii­ke. Tähistatava üldisuse või individuaalsuse järgi jagunevad nimi­sõnad üld- ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad liiki, nt linn, maa, tüdruk, ajakiri, koer. Pärisnimed märgivad üht individuaalset asja, nt Tartu, Prantsusmaa, Mari, Keel ja Kirjandus, Pontu. Olenevalt tähistatava ta­ju­­tavusest jagunevad nimisõnad konkreetseteks ja abstraktseteks. Konkreetseteks nimetatakse sõnu, mis märgivad meeleliselt tajutavaid asju, nt mees, puu, varvas. Abstraktsed nimisõnad märgivad meeltega haaramatuid abstraktmõisteid, nt inimkond, kurjus, olevik, ilu. Teatud juhtudel on oluline nimisõnade jaotus elusat ja elutut märkivateks sõnadeks; esimesed vastavad küsimusele kes?, teised küsimusele mis? Elusat märgivad näiteks õpetaja, varblane, elutut õpetus, klassiruum, kolmnurk, aga eesti keeles vastavad küsimusele mis? ka taimenimed, nagu kask, karikakar.
• Nimisõnu jagatakse ka loendatavateks ja loendamatuteks. Loen­datavad on nimisõnad, mis märgivad asju vm, mida põhimõtteliselt saab loendada, nt pliiats, täht, jalg, meeter. Loendamatud nimisõnad mär­givad nähtusi vm, mis põhimõtteliselt pole loendatavad, nagu aine­nimed vesi, õhk või abstraktnimisõnad inimkond, kurjus, olevik, ilu. Loen­da­ta­vuse ja loendamatuse vastandus on oluline arvu väljendamise seisu­kohalt. On nimisõnu, mis esinevad tavaliselt ühes arvus.
• Ainsus­sõnad on tavaliselt ainsuse vormis, nt kurjus, headus, nohu, mitmus­sõnad mit­muse vormis, nt rõuged, jõulud, tangud, heitmed, andmed (vt lähe­malt M 66). Ainsus- ja mitmussõnad on tähenduse tõttu vaegmuute­lised. Harilikust kõrvale kalduvas stiilis võivad ainsussõnad siiski ka mitmuse vormis ette tulla, nt Ta ei teadnud enam, kuidas kõigi nende nohude ja muude hädadega hakkama saada. Mitmussõnad esinevad ainsuse vormis liitsõna koostises ja fraseoloogilistes väljendites, nt kääri+otsad, jõulu+rahu, läks kosja.

Allikas: Nimisõnad

TESTID:

Missugused neist sõnadest on nimisõnad? Aseta sõnad õigesse kasti

Missugused neist sõnadest on nimisõnad? Vali õiged sõnad

Nimisõnad. Kas tegemist on nimisõna või muu sõnaliigiga?