Mulla tekkimine

Murenemiseks nimetatakse protsesse, mille tagajärjel kivimid lagunevad. Kivimite murenemisel on tekkinud setted: liiv, savi ja kruus. Mineraalaineteks nimetatakse aineid, mis on mulda sattunud kivimite murenemisel.

Muld tekib pika aja jooksul orgaaniliste ja mineraalainete segunemisel. Tema mineraalne osa tekib kivimite murenemisel ning orgaaniline osa elusaine lagunemisel. Mulla pealmine kiht on pehme, kobe ja tavaliselt pruunikat või musta värvi. Huumuseks nimetatakse orgaanilist ainet,mis on tekkinud elusaine (nt puulehtede, surnud taimeosade) lagunemisel mullas ning see annabki mullale tumeda värvi. Huumus on toiduks mullaelustikule ning sisaldab ka taimedele vajalikke toitaineid. Huumusekiht võib keskkonnatingimuste püsimisel aastatega paksemaks kasvada. Mulla arengut võivad mõjutada väga palju tulekahjud, mida kahjusatvad mulla huumuskihti ning  voolav vesi, mis põhjustab erosiooni. Erosiooniks nimetatakse protsessi, kus voolavad veed uuristavad pinnast ning kannavad mulda minema.

VIDEOD

Muld

Mulla teke ja areng