Mullatekke etapid: kivimkeha murenemine, murendile asuvad lihtsamad taimed, juured murendavad kivimit, ladestub orgaaniline aine, kujunevad mullahorisondid.

Skeem:

Mineraliseerumine ehk mulla rikastumine mineraalainetega, humifitseerumine ehk mulla koostises huumuse osakeste hulga suurenemine.

Mullatekke tegurid:

Passiivsed mullatekke tegurid:

• Lähtekivimi tera suurus, keemiline koostis (lubjakivi, turvas, graniit) – sellest sõltub mulla areng ja omadused ning õhustatus. Samuti mulla vee- ja toitainete varud.
• Reljeef (künklik, tasane, suur nõlva kalle) – sellest sõltub mulla vee- ja soojusrežiim ning ainete ümberpaigutamine (nt mägedes, Lõuna-Eesti küngastel).
• Aeg – mulla omadused sõltuvad mulla vanusest. Nt Eestis paiknevad vanemad mullad Kõrg-Eestis, mis vabanes jääkatte alt umbes 12 000 a.t., nooremad Madal-Eestis.

Aktiivsed mullatekketegurid:

• Kliima (tuul, temperatuur, niiskus, aastaajad) – mõjutavad vee liikumist mullas ja kivimite murenemist.
• Organismid (taimed, loomad, seened, bakterid)- mõjutavad orgaanilise aine hulka ja kvaliteeti mullas. Inimtegevus (väetamine, niisutamine, kuivendamine) – mõjutab mulla struktuuri ja viljakust.

Mulla koostises on kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. Mulla ruumalast moodustab keskmiselt 45% mineraalne osa, 5% orgaaniline osa, 25% vesi ja 25% õhk.

Veesisalduse tasemed:

Mulda iseloomustab ka lõimis, milles määratakse savi- ja liivaosakeste suurus ja osakaal. Eestis esinevad liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja savimullad. Samuti turvasmullad.

Tera suurus ja kuju

Mullavesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Taimedele on omastatav liikuv kapillaarvesi, seotud vett nad kasutada ei saa (mullasõmerates).

Mullaõhk asub mineraalse ja orgaanilise aine vahedes, poorides. Sealt saavad taimejuured ja mullaorganismid hingamiseks hapnikku. Mulda pääseb õhk atmosfäärist, sellele lisandub veel süsihappegaasi, mis tekib organismide hingamise käigus.

Õhk ja vesi mullas

Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa (seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad, imetajad) ja osaleb huumuse moodustamisel. Parandab mulla struktuuri ja õhustatust. Mulla viljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest. Huumus tekib taimejäänuste ja mullamikroobide muundumisel kui need oksüdeeruvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumus on keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. Huumuses on humiinhapped, mis võtavad osa kivimite ja mineraalide murendamisest. Huumus parandab mulla omadusi ja on toitainete allikas taimedele.

Mullaelustik

Mullas toimub ainete liikumine: sisekanne, ärakanne, ümberpaigutamine, muundumine. Nende protsesside tulemusena tekivad erineva värvuse ja koostisega kihid, nn mullahorisondid.

Ainete ringkäik

Mulla horisondid: kõdu-, turba-, toohuumus-, huumus-, väljauhte-, sisseuhte-, gleihoristont, lähtekivim, aluskivim.

Tsonaalsed mullatekke iseärasused tekivad kliimaerinevustest ja mulla lähtekivimite erinevusest.

Tundras on igikelts, kõrbes puudub huumuskiht peaaegu täielikult, liigniisketel aladel tekivad turvasmullad, kus orgaaniline aine peaaegu üldse ei lagune või laguneb väga aeglaselt.