Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, maitsmise, haistmise ja kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puudujäägi. Näiteks on pimedal inimesel teravnenud kuulmine, kompimine ja haistmine.

Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ning seejärel saab inimene aru, mida nägi, kuulis või tundis. Peaaju erinevad piirkonnad võtavad vastu erinevate meeleelundite saadetud sõnumeid.

Silm

Silm on umbes kanamuna suurune. Põrutuste eest kaitsevad teda külgedelt ja tagant luust silmakoopad. Tolmu ja puru silmasattumise eest kaitsevad silma eest silmalaud ja ripsmed. Higi sattumist silma takistavad kulmukarvad. Silmakoopa ülesmises osas naha all asub pisarnääre, mis nõristab silma vett, et koostöös laugudega eemaldada silma sattunud puru ja tolm, samuti ei lase ta silmal ära kuivada.

Valgus satub silma läbi silmaava ehk pupilli ja silmaava suurus sõltub valguse tugevusest. Nimelt on hämaruses silmaava suurem. Valgus läbib silmamuna ning langeb selle tagumisele osale, kus paiknevad närvirakkude jätked, mis saadavad sõnumi peaajju. Värvuse annab silmale silmaava ümbritsev vikerkest. Inimene näeb maailma värvilise ja ruumilisena aga näiteks koer ja küülik must-valgena. Küülik ei näe ümbrust ruumilisena.

• Silma joonis

TEST:

SILM. Vali õiged vastusevariandid

Kõrv

Inimese kuulmiselund on kõrv. Kõrvalest suunab helid keskkõrva, kust nad liiguvad sisekõrva ning seal olevad närvirakud saadavad sõnumi peaajju. Kõrvast saab aju teateid selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte, sest sisekõrvas asub tasakaaluelund.

Kõrva ehitus

TEST:

KÕRV. Vali õiged vastusevariandid

Keel

Keel on maitsmiselund, mille pinnal asetsevad maitseid eristavad sõlmekesed. Samuti suudavad sõlmekesed eristada kuuma ja külma ning mõista, kas tegu on kareda või sültja asjaga. Peamisteks maitseteks on magus, hapu, kibe ja soolane.

Keele erinevad osad tunnevad erinevaid maitseid:

Maitsete eraldamiseks peab toit olema süljes laahustunud.

Nina

Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning lõhnadega töötajad veelgi rohkem.

Hingamiselundid

TEST:

KEEL JA NINA. Vali õiged vastusevariandid