MANDRIJÄÄ KUJUNDATUD PINNAMOOD

Mandrijää ja liustikud

Viimase 2-3 miljoni aasta jooksul on maakeral vaheldunud mitu jääaega ja jäävaheaega. Jääaeg algab, kui ilmad muutuvad külmemaks ning talvel sadanud lumi ei jõua suvel ära sulada ning hakkab aastatega aina kuhjuma. Alumised kihid muutuvad tihenemisel lõpuks jääks ja kui pealmiste kihtide surve paneb jäämassi liikuma, siis on tekkinud liustik. Praegu katab mandrijää Antarktist ja Gröönimaad ning mõnikümmend tuhat aastat tagasi kattis see ka Euroopa, Aasia ja Ameerika põhjaosasid. Liustikud kraabivad liikudes lahti suuri kive ning kannavad kivimeid edasi. Kivimid aga purunevad ja muutuvad aina väiksemateks tükkideks. Liustike sees on nii hiiglaslikke rändrahne kui ka liivateri, saviosakesi ja mulda. Jää koos kaasahaaratud kivimitega lihvib ja tasandab maapinda.

Gröönimaa

Antarktis

Liustik

Moreen

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Jäätmed pole kõigest prügi

alates 3.90 €

5. klass, 6. klass, 7. klass, Loodusõpetus

Loodusõpetuse tööraamat 4. klassile

6.90€

4. klass, Loodusõpetus

Moreeniks nimetatakse kivimiosakesi, mis kliima soojenedes mandrijää seest välja sulasid. Moreenikiht katab Eestit pea kõikjal, rändrahne leidub kõige enam Põhja-ja Lääne-Eesti rannikul.

Põhja – Eesti pankrannik

Eesti ja Põhja-Euroopa suurim maapealse osaga rändrahn on Lääne-Viru maakonnas Letipea neeme juures asuv Ehalkivi, mille kõrgus on 7,6 m ja ümbermõõt 49 m. Liustiku sulamisel tekkis tema servadesse arvukalt lõhesid, kus voolasid liustikujõed, mis kandsid kivimeid endaga kaasa ning lihvisid neid. Praegu märgistavad nende jõgede kunagisi teekondi piklikud kruusast kõrgendikud ning sulamisveest tekkinud järvede aset liiva-ja savitasandikud.

Moreen

Kui jää peale tungis, siis kulutas ta maapinna tasaseks, taandudes aga muutus maapind lainjaks, kuna jää seest sulas välja moreenikiht. Eestis kohtab kõikjal mitmesuguseid moreenist ja liivast-kruusast künkaid, mis vahelduvad tasandike, orgude ja nõgudega. Mandrijää poolt voolitud lamedaid leivapätsi meenutavaid moreenist kõrgendikke nimetatakse voorteks ning Eesti tuntuim voorestik on Vooremaa. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on kujunenud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisel. Lõuna-Eesti vaheldusrikas moreenküngastega kuppelmaastik on samuti mandrijää kujundatud.

TEST