Majandusressursid jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkeline kapital. Tänapäeval määrab riigi arengu inimkapital.

Loodusvaradest sõltub majandus. Selleks et midagi toota on vaja aineid, materjale, energiat. Majanduses kasutatavaid looduskeskkonna osi nimetatakse loodusvaradeks ehk ressurssideks. Siia kuuluvad ka kliima, maastik, geograafiline asukoht. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad on loomad, taimed, vesi, päike, tuul:

Tuulikud tuuleenergia kasutamiseks:

Päikesepaneelid päikeseenergia kasutamiseks:

Taastumatud on nafta, maagaas, metallid ja mineraalid:

Nafta kaevandamine:

Põlevkivi kaevandamine:

Põlevkivi kasutamine:

Kuidas mõjutavad looduslikud tegurid Eesti majanduse paigutust? Kliima ja geograafiline asukoht mõjutab majandusharusid, peamiselt põllumajandust, metsandust ja energeetikat. Põhjapoolne asend ei soosi põllumajandusega tegelemist, suvi on lühike ja päikesepaistelisi päevi vähe. Meie saagid on väiksemad kui lõunapoolsetes piirkondades.

Eesti kliima soosib karjakasvatust

Põllumajandust mõjutab reljeef ja mullastik, mis pole kogu Eesti osas ühetaoline.

Maavarade asukohad vastavalt reljeefile

Kivistel rannikualadel kahjustab saaki põud, Karula kuplitel on põllud väikesed ja mulla erosioonioht. Kesk-Eesti on kõige soodsam põllumajanduse piirkond. Metsade paiknemine määrab ära metsatööstuse ettevõtete paiknemise, põlevkivi maardlate asukoht elektritootmise (Narva lähedale Auveresse valmib 2015.a. uus elektrijaam).

Eesti energia kompleks, lisandub Auvere elektrijaam (pildil roheline karkass)

Kapital ja tööjõud. Kapitali jaotatakse kolme rühma: tööga valmistatud tootmisvahendid (füüsiline), säästetud või laenatud raha (rahakapital) ja inimeste teadmised ja oskused (inimkapital). Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: aktiivseks ja mitteaktiivseks. Aktiivset rahvastikku nimetatakse ka tööjõuks, mis jaguneb hõivatuiks ja töötuteks. Mitteaktiivsete hulka kuuluvad need inimesed, kes ei saa töötada (õppurid, pensionärid, puuetega jne). Tööealine rahvastik jaguneb:

Rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimiseks tehakse tööjõu uuringuid, kus küsitletakse inimesi vanuses 15-74 eluaastat. 2013.a. oli selles vanuses inimesi 75,8%. Riigi edukus sõltub tööjõu kvaliteedist. See koosneb töötajate teadmistest, oskustest, töökogemustest ja isikuomadustest. Meil on väga hea kirjaoskus ja ka kõrghariduse tase, kuid kutseoskused jäävad veel Soomest, Rootsist maha.

Tööhõive ja tööpuudus iseloomustavad hästi majanduse olukorda. Kui tööhõive määr väheneb ja töötuse määr suureneb, siis majandusolud halvenevad. 2004-2007 oli töötuse määr 4%, pärast 2008.a. majanduskriisi aga 20%, praeguseks on see ~10%. Töötuid on kõige rohkem Kagu-Eestis.