VERERINGE

Vere ülesanded:

Vere liikumine

Vere paneb liikuma süda ning veri liigub mööda veresooni. Süda aga koosneb lihastest, mis pumpavad vere arterisse ehk veresoontesse, mis juhivad vere südameste teistesse keha osadesse. Südamest väljuvad arterid on jämedad, kuid nad jagunevad järjest peenemateks. Kapillaarid ehk juussooned on kõige peenemad veresooned ning need jõuavad kõikidesse elunditesse. Nad on nii peened, et neid pole palja silmaga näha ning nende kogupikkus inimese kehas on 100 000 km. Ühinenud kapillaarid moodustavad jämedamad veenid ja need kannavad vere südamesse tagasi.

Vereringe jaguneb avatud ja suletud vereringeks. Inimesel on suletud vereringe ja siis ringleb veri mööda veresooni. Näiteks putukatel on avatud vereringe, kus veri liigub vabalt mööda kehaosasid.

Vererakud:

Kui veresoon läheb katki, siis hakkab sealt veri välja voolama. Veri hakkab hüübima ja moodustab tombukese, mis ei lase verel välja voolata. Hüübimine toimub tänu kokkukleepuvatele vereliistakutele, mis moodustavad peene võrgustiku ja misjärel moodustubki haava sulgev tombuke.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Vereloovutus

Täiskasvanud inimese kehas on umbes 5-6 liitrit verd. Kuna verd pole võimalik ise toota, siis tehakse raskete õnnetuste või haiguste puhul vereülekandeid. Doonorlus ehk vereloovutamine on vabatahtlik tegevus, kus inimene kingib oma verd. Selleks peab inimene olema täisealine, kaaluma vähemalt 50 kilo ning olema terve. Verd ei ole võimalik suurel hulgal varuda, kuna see säilib vaid 35 päeva.