SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
Liitmine 10 piires
Kell ja kellaaeg
Peastarvutamine I kooliastmele
Ruumilised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Lahutamine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Ratsionaalavaldised
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonide graafikud
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!