SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Algebralised murrud
xy-koordinaatsüsteem
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ratsionaalavaldised
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Funktsioonide graafikud
Peastarvutamine eelkoolile
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Kell ja kellaaeg
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjalik liitmine
Hariliku murru kordamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Kirjalik lahutamine
Ruumilised kujundid
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!