SAKSA ORDU
Mõisted
Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht
Meister – Liivimaa orduprovintsi juht
Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid
Konvendihoone – Saksa ordu linnusetüüp, mis ühendas endas kindluse ja kloostri
Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt (Liivimaale tuldi Vestfaalist ja Reini alamjooksult) pärinevad isikud – rüütelvennad. Madalamat päritolu vendi nimetati hallmantliteks, neil oli kergem relvastus ja sõdisid hallides mantlites. Preestervennad viisid läbi jumalateenistusi ja korraldasid kirjalikku asjaajamist. Lihtne tööjõud värvati kohalikust elanikkonnast. Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister (magister), hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes kõrgmeister. Liivimaa orduprovintside eesotsas oli meister, kelle valis üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. Tähtsuselt järgmine oli maamarssal – sõjaväe ülemjuhataja ja meistri asetäitja. Liivimaa orduterritooriumi piirkondi juhtisid komtuurid ja foogtid. Meistri nõukogu koosnes tähtsamates ordukäsknikest, kes Liivimaa asjade arutamiseks kogunesid Liivimaa kapiitlile. 13.saj tuli ordu Liivimaale. Samas olid ordu põhijõud Lähis-Idas ja käis Preisimaa vallutamine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Silbitamine algklassidele
Ioonid
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Peastarvutamine eelkoolile
Ионы
Ratsionaalavaldised
Õpime tähti. K-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonide graafikud
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aja möödudes, kui kaotati valdused Lähis-Idas, sai keskuseks Preisimaa, kus Marienburgi linnuses resideerus kõrgmeister ja käis koos üldkapiitel ning Liivimaa hakkas samuti üha suuremat tähtsust omandama.
https://www.youtube.com/watch?v=SQSZjDJcAQQ
Ordu eesmärk oli kaitsta siinseid kristlasi ja sõdida paganate vastu. 22 esimesest Liivimaa meistrist 13 langesid lahingus.
Eriti verised sõjad olid leedukate ja venelastega. Sõjakäikudel osalesid lisaks rüütlitele ka vasallid ja kohalik rahvas. 15. sajandiks moodustasid põhijõu palgasõdurid.
Liivimaa jagunes komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitseti linnustest. Pealinnus Riia, tuumikala Koiva jõe alamjooksul. Tähtsad linnused olid ka Viljandi (tähtsuselt järgmine), Narva, Grobina, Aizkraukle.
Viljandi ordulinnusKonvendihoone oli ordulinnus, mis oli ühtlasi nii kindlus kui ka klooster. Ühiseks eluks vajalikud ruumid olid: kabel, magamistuba, kapiitlisaal, söögituba jne. Kõik ordulinnused polnud konvendihooned, aga ilma loata ei tohtinud linnustest lahkuda. Ordu majandas end ordumõisate kaudu, kus peeti hobuseid ja koguti talupoegadelt andameid.
Algselt oli rüütlite põhitegevus sõjapidamine, pärast keskenduti rohkem maade valitsemisele.
Liivimaa meister tahtis olla sõltumatu Preisimaa kõrgmeistrist ja ordukäsknikud soovisid suuremat sõltumatust Liivimaa meistrist – ühtekuuluvustunne Liivimaal nõrgenes. Foogtid ja komtuurid käsitlesid valdusi eraomandina ja ordulinnus oli kui valitseja õukond, kohalikud juristidest sekretärid vedasid kirjalikku asjaajamist, linnuseametid ja nõunikukohad võeti üle aadlike poolt. Range kloostrik eluviis asendus üha enam meelelahutuslikuga – muusikud ja õuenarrid ja kuigi abielluda ei tohtinud võtsid nii mõnedki enda juurde naisi elama.
Loe lisaks:
Viidipäeva kirjeldus Balthasar Russowi järgi:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!