OTSEKÕNE
Kui tahame jutus edasi anda tegelase täpset kõnet, siis kasutame selleks otsekõnet.
Otsekõnet eristatakse muust kõnest jutumärkidega ,, ______________”
Otsekõnet alustavad jutumärgid paiknevad all ,,
Otsekõnet lõpetavad jutumärgid paiknevad üleval ”
Otsekõne jutumärk (punkt, hüüumärk, küsimärk jääb alati jutumärkide sisse).
Näiteks: ,,Tule siia!”
,,Mida Sa teed?”
,,Ma lähen poodi.”
Et lugeja saaks teada, kes räägib, siis lisatakse otsekõnele saatalause. (Saatelauset ei kasutata, kui on selge, kes räägib)
Kui saatelause on otsekõne ees, pannakse saatelause järele koolon.
Näiteks:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. I-täht
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. J-täht
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. N-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpime tähti. A-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. P-täht
Pille ütles: ,,Mul on täna trenn.”
Kui saatelause on otsekõne järel, siis lõpetab otsekõne kas koma, küsimärk, või hüüumärk, ning saatelause algab väikese tähega.
Näiteks:
,,Ma ei saa magada,” ütles väike Tõnu.
Enesekontrolliks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
