MAA TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE

Öö ja päev

Maa telg on kujuteldav ning see läbib põhja-ja lõunapoolust. Öö ja päeva vaheldumise põhjuseks ongi Maa pöörlemine ümber selle telje. Nimelt saab selle tõttu päikesevalgust korraga vaid üks pool maakerast, teisel poolel on siis öö. Kui Maa ei pöörleks, oleks poolel Maal kogu aeg öö. Kuna Maa pöörleb läänest itta, siis tundub, et Päike tõuseb idast ja loojub läände. Ühe täispöörde ümber oma telje teeb Maa 24 tunniga.

Öö ja päeva vaheldumine

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Aastaajad

Maa teeb ühe täistiiru ümber Päikese ühe aastaga ehk 365 päevaga. Kuna maa kujuteldav pöörlemistelg on kogu aeg ühele poole kaldu, saavad erinevad poolkerad Päikeselt erinevalt valgust. Kui põhjapoolkera on Päikese poole kaldu, on seal suvi ja lõunapoolkeral talv. Kui aga Päikese poole on kaldu lõunapoolkera, on seal suvi ja põhjapoolkeral talv. Kui pöörlemistelg ei oleks kaldu, siis aastaajad ei vahelduks. Seega põhjustavad aastaaegade vaheldumist Maa telje kalle Päikese suhtes ning Maa tiirlemine.

Suvisel pööripäeval on päev kõige pikem (18 tundi) ning alates sellest hakkavad päevad jälle lühenema ja ööd pikenema. Sügisesel pööripäeval on päev ja öö ühepikkused ning edasi hakkab öö päevast pikemaks minema. Talvisel pööripäeval on öö kõige pikem (18 tundi) ning sellest edasi hakkavad päevad pikenema ning ööd lühenema. Kevadisel pööripäeval on öö ja päev ühepikkused ning edasi hakkab päev ööst pikemaks minema.

Ülesanne:

MAA TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE. Vali õige vastusevariant

MAA KAASLASED. Vali õiged vastusevariandid

Kuu- ja päikesevarjutus

Kui Kuu satub täpselt Maa ja Päikese vahele, siis varjab Kuu osa Päikesevalgusest, mistõttu tekib päikesevarjutus.

Kui Maa satub täiskuu ajal täpselt Päikese ja Kuu vahele, tekib kuuvarjutus.

Päikese-ja kuuvarjutus

Liigaasta

Aastas on 365 päeva, kuid tegelikult kulub Maal ühe täistiiru tegemiseks ümber Päikese siiski kuus tundi rohkem. Nelja aasta jooksul moodustavad need tunnid ühe ööpäeva, mis lisatakse lühima kuu veebruari lõppu. Sellist lisapäevaga aastat nimetatakse liigaastaks ning aastanumber jagub neljaga. Kui liigaastaid ei kasutataks, siis läheksid kuupäevad aastaaegadega võrreldes paigast ära.